Arvustus lastemuusikalist “Lotte Unenäomaailmas” (0)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Cabaret

Autorid Helilooja-John Harold Kander (sündinud 1927) Kander on sündinud Kansases, Missouris. Ta alustas Broadway-karjäri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja arranzeerijana (arranzeerima- helitööd teistele orkestri, - pilli, - või hääleliigile ümber seadma). Kanderi esimeseks muusikaliks oli 1962. aastal lavale jõudnud ,,A family affair" koos James ja William Goldmaniga. Laulusõnad- Fred Ebb (8 aprill 1928- 11 september 2004) Ebb on sündinud Manhattanis. Ta oli ameerika muusika teatri laulusõnade kirjutaja, kellel oli edukas karjäär koos helilooja John Harold Kanderiga. Oma esimesed laulusõnad kirjutas 1951. aastal muusikalile ,,Baker's Dozen". Libreto-Joe Masterof (sündinud 11 detsember 1919) Masteroff on Ameerika näitekirjanik. Ta on sündinud Philadelphias. Ta alustas oma karjääri näitlejana, tehes debüüti 1953. aastal Broadwayl etendusega ,,The Prescott Proposals". Masteroffi esimene etendus, ,, The Warm Peninsula" , etendus Broadwayl 1959.aastal.

Ballett

6

rtf

Rehepapp

1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja

Teater

4

docx

Carmen arvustus

03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist, Lätist, Prantsusmaalt ja mujaltki. Artistid andsid lavastusele üsna ebatavalise, kuid enamvähem meeldiva olemuse. Kavalehel väidab Madia, et tema eesmärgiks oli muusika, artistide, lavakujunduse, valguse ning kostüümide dünaamiline ühendamine. Kõige sümpaatsem osa oli minujaoks see, kuidas Vanemuise lava, mis tavaliselt kipub liiga pisikeseks jääma, on lavastaja ja kunstnik suutnud lavale luua hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema

Muusika

3

docx

Retsensioon ooperist "Armujook"

Tekkis väga omane tunne esinejatega ja ei näeks kedagi muud tegelaste osas. Kogu esinejate töö oli väga korrektselt edasi antud ja äpardusi loomulikult ei tekkinud. Lauljad tegid väga hea töö ning nende hääled olid väga võimsad ja sobivad. Näitlejad olid väga meisterlikud ja jätsid väga ehtsa tunde. Tekst oli nende poolt suurepäraselt edasi antud ja alati täpselt õiges toonis. Orkester tegi ka väga hea töö ja muusika tundus just õige iga momendi jaoks ning dirigent ja orkester tegid suurepärast koostööd(ei tea ise dirigeerimisest midagi, nii et ei oskaks öelda kui dirigent midagi valesti/halvasti tegi!) . Etendus oli üldiselt hea meeleoluga kuna tegu oli ikkagi humoorika ja armastusliku looga, kuid kui tegu on armastusega siis on tavaliselt ka oma osa draamat, mis esines ka selles etenduses. Meeleolu tegi paremaks kindlasti ka õnnelik lõpp kui Nemorino ja Adina lõpuks

Muusikaõpetus

2

docx

LÕBUS LESK

LÕBUS LESK Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosades Mizzi Günther ja Lou

Draama õpetus

4

docx

Memory 2016

näitleja ta nagu üks osa saalist, kes tulid etendust vaatama. Kontsert ise oli väga meeleolukas ja rütmikas ei olnud selliseid tühjeauke kus oleks pidanud ootama, vaid kõik sujus suurepäraselt, see oli ka väga tore, et õhtujuht, Hannes Võrno rääkis vahepeal nalju. Vanemuise sümfooniaorkester mulle ka meeldis sellepärast et nad ei olnud ka tuimad vaid tegid ikka vahel nalja ja olid väga vabad. Üheks huvitavaks faktiks võik välja tuua selle, et kui nad viimase laulu Lotte muusikalist esitasid tõusis rahvas püsti ja paluti uuesti seda laulu, ning kui nad uuesti ära esitasid plaksutas rahvas ligikaudu 5 minutit ja nad laulsid lõpetuseks veel ühe laulu, sellel hetkel kui rahvas plaksutas ja nad uuesti laulsid tuli mul kananahk ihule, sellist elamust kontserdist pole mul eales olnud ja seda tunnet tahaks isegi tagasi. Lavastuse kohta mul pole midagi halba öelda, solistidel olid sõnad ilusti peas ja terve see

Muusika

3

docx

Muusika Retsensioon ´´Lõbus Lesk´´

erinevas keeles. Etendus oli Adolf Hitleri lemmik operett. Seda käis ta vaatamas umbes 91 korda. ``Lõbusast lesest`` on vändatud vähemalt kuus filmi.  Ma käisin seda vaatamas 15.detsembril koos emaga. See oli me esimene operett, mida ma näinud olen. Ma olen koguaeg arvanud, et need on igavad, aga mulle see meeldis, kuna see oli naljakas. Alguses kui ma pealkirja vaatasin, siis ma ei arvanud,et see etendus nii lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO

Muusikaõpetus

19

doc

Minu veetlev leedi

Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema

Muusika

Kommentaarid (0)