Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arvustus filmile Idiocracy (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arvustus filmile Idiocracy #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raudo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Vesterni žanr ja filmiarvustus

Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi

Filmikunst
thumbnail
4
docx

R. Sarneti filmi "November" retsensioon

lootusetus, roppus.“ Nõustun Rammoga, et filmis pigem domineerib negatiivsus mitte ilus armastus. Romantikat ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas. Ropu kõnepruugi koha pealt tekkis mul küsimus, et kas tol ajal tõesti räägiti samade väljenditega nagu tänapäeval? Mõnes episoodis jättis just see väga ebaloomuliku mulje. Mart Rauni arvates on film loovalt ja julgelt teostatud, kus kogu meeskond on vaeva näinud. „Kivirähu maailm on põnevalt ja detailselt kinolinale loodud ning kratid toredasti ellu äratatud. Näitlemine ja dialoog on küll kohati ebastabiilne, ent tegelaste valikud on väga hästi õnnestunud,“ Samas leiab ta: “Järjekordne raamatuadaptsioon, mida pole õnnestunud hästi filmi keelde tõlkida. Liiga paljud liinid ning tegelaskujud konkureerivad ekraaniaja pärast

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

Romeo ja Julia - film

Margit Kapak W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid

Kirjandus
thumbnail
4
docx

R. Sarneti filmi "November" retsensioon

konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Arvan samuti, et romantika žanrist jääb see film veidi eemale ja ma pigem arvaks, et tegu on kas põnevus- või õudusfilmiga. Rammo lisab veel: „Ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud. Säärase lähenemise tõttu "November" nii hästi töötabki.“

Kirjandus
thumbnail
1
doc

„Afganistan otsib superstaari“

,,Afganistan otsib superstaari" Käisime 26. Novembril klassiga vaatamas filmi ,, Afganistan otsib superstaari". Filmi vaatama minnes olin lugenud vaid filmi lühitutvustust: ,,"Afganistan otsib superstaari" polnud kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma "laulev revolutsioon", mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas elanik. Talibani-aastaid, mil muusika oli keelatud, mäletatakse veel selgelt ja popmuusika on noorte vabaduseiha sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada.

Kirjandus
thumbnail
4
pdf

Plastic ocean - Filmi arvustus

Filmi autor kõnetab plastikutootjaid, kes toodavad plastikut mitte mõeldes selle tagajärgedele. Plastikus ning penoplastis on BPA´d ning teisi mürgiseid aineid, seepärast tuleks kasutada metallist või paberist anumaid. Hirmus oli näha seda, et mereloomad võtavad oma toiduga kaasa plastikut, mis täidab nende organid ning nad ei saa enam toituda, mistõttu nad surevad. Tuleks mõelda korduvkasutusele, mitte ühekordsele kasutamisele.Soovitaksin seda teistele, kuna see film pani mind mõtlema plastiku kasutamise üle, usun, et see mõjutaks ka teisi. See film sobib igale vanusegrupile. Arvan, et selle on põhjustanud inimeste hoolimatus ning inimeste suurenenud arvukus. Minu arvates ei tohiks olla ühekordselt kasutatavad esemed olla hävimatust materjalist. Plastikpudelite tarbimist saaks asendada vee joomisega kraanist. Eelistan ise kraanivett, eriti kodus kuna olen harjunud selle ,,maitsega’’. Usun, et filmi vaatamine mõjutab minu valikuid tulevikus.

Ainetöö
thumbnail
2
rtf

Vanameeste näppaja. Filmi arvustus

Vanameeste näppaja Film "Vanameeste näppaja" räägib noorest koolipoisist, kes sisustab oma vaba aega vanameeste näppamisega. Poisi eesmärk on ohver välja vihastada, ning seejärel kutsuda ta endaga kaasa "oma vanemate juurde". Autori Mehis Heinsaare lühifilm algab vanahärra rutiiniga - ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita. Ärritunud vanahärra soovib poisi vanematega kohtuda, millega poisiklutt koheselt nõustub. Poiss juhatab vanamehe oma korterisse. Kui vanamees korteriukse avab, ootab teda ees hoopis midagi eriskummalist. Film on minu arvates reaalsuses toimuvaga ümber pööratud. Me ei kuule päriselt sellistest juhtumitest, kus mõni laps on ära röövinud täiskasvanud inimese, kuid oleme meedias palju kuulnud selle

Filmid
thumbnail
2
docx

Fight Club filmiarvustus

Fight Club (1999) Arvustus Fight Club ( Kaklusklubi) on on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi rezissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter. Kroonilise unepuuduse käes vaevleja (Edward Norton) ja karismaatiline seebikaupmees (Brad Pitt) otsustavad ürgmeheliku agressiivsuse maandamiseks asutada põrandaaluse KAKLUSKLUBI. Projekti edu on peadpööritav ning varsti on selline klubi igas linnas. Ent

Filmiõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun