Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu:
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Ma
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi
kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga. Aga romantilistest mõtetest ei pääse temagi, unistustest armastuse ja vaimukõrguste järele ja muust noorele luuletajale iseloomulikust. Sinijärve voorus oma esimeste kogude ilmumise ajal oli just pidev areng, pidev avaliolek ja uue väljapaiskamine. Ta muutus ise tohutu kiirusega ja sama kiiresti muutusid tekstidki. Intensiivsemaks ja virtuooslikumaks ennekõike. Tal ei puudu traditsiooniline uusromantiline stiilikiht, mis avaldub eeskätt tundelüürikana. Tema "sinijärvelikes" luuletustes põimuvad erinevad stiilikihid: ajalooline keeleuuendus, autori uusmoodustised, kõnekeel, paatoslik retoonika jne
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante
) STANKEVITS: Schellingi Jumal on kosmos, ühtse terviku Looduse dialektiline areng teadvuse tekkeni; ja Inimene on seal, kuhu areng on jõudnud, loomad on tast natuke maad tagapool, juurviljad rohkem maha jäänud ja kivimid pole veel kuhugi jõudnud. Kas me usume seda? On sel tähtsust? Mõtle sellest kui luuletusest või maalist. Kunst ei pea olema tõene nagu teoreem. Ta võib olla tõene mõnel teisel moel. Schellingi tõe järgi on kogu universum ainuline tervik, mitte lihtsalt rida erinevaid osi, mis juhtumisi korratult koos esinevad. Teisisõnu, see tõde ütleb, et sellel kõigel on tähendus, ja Inimene on seal, kus see tähendus end ilmutama hakkab.
Ning teine oli tulnud kellegilt võõralt: Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Jätkub ...Cry// Kristel Kiisk 8 Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Ei tea kes see veel on ? Ma arvan et ei lähe,pärast on mingi kahtlane, vägistaja nt. Midagist pole teha vaatan siis telekast õudukat. Mingi "Teksase Mootorsae Mõrvad". Rõve film. Mulle on tulnud uus sõnum. Tundmatult. Sõnum: Tuled juba ka vä ?? Et nagu see on tähtis ... Hui tulengi kuhugile!!!Ei tule võt ja kõik.Number on ka ju salastatud. *** Miks mulle keegi Kairest pole rääkinud. Nh jh eks siis lähen vaatama. Küsisisin siis met-õe käest kus asub Kaire Põld.Ta asus 3 korrusel 312 palatis. TA oli täie tervise juures kuid peab minema psühiaatri juurde oma probleemidest rääkima. Kui ma talt küsisin miks ta nii tegi vastas ta et poiss jättis maha
jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. Esimene trükiproov oli novell „Lõppematu tee“, mis ilmus 1958. a Elva rajoonilehes ning sai jutuvõistlusel II preemia. 1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja
vasakulemõtlemisega lagedale tuleb (H)) - Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea. / Victor Hugo (sest aeg-ajalt tuleb mul inimestele selgeks teha, et inimesed pole nii hullult halvad midagi, kui neist räägitakse) - Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. / William Shakespeare (sama põhjus, mis eelmisel) - Allakäik näib inimesele nii paratamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. / Arvo Valton - Mispärast sa küll mõtled, et rumalus - see ei ole hea? Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku. / Jevgeni Zamjatin (seda kasutan siis, kui keegi jälle mingi lollusega hakkama saab ja seetõttu end sõimama kukub.. tuleb ju kuidagi tuju tõsta) - Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. /
Oot-mis su nimi on? OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ei esinenud. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine?
rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja
OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin midagi? liiklusmärke. LAURA (sosinal): Musi. (Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. Preili saab omaette apartemendi. See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi,
realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
