Arvo Pärt – kas lihtsalt muusik? (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Arvo Pärt – kas lihtsalt muusik?
Arvo Pärt on oma pika heliloojakarjääri jooksul tuntuks saanud nii Eestis kui mujal maailmas. Ta ei ole kunagi kõndinud vanade tegijate varjus , vaid järginud omaenda tundeid ja tahet, luues isikupärase kompositsioonistiili, niinimetatud tinntinnabuli-tehnika. Tema teatavat isepäisust ei suutnud alla suruda ka tolleaegne võim ning 1980. aastal emigreerus ta koos naisega Nõukogude Liidust .
Olles elanud mitmetes riikides ja kultuuriruumides, on Arvo Pärt hea näide kosmopoliitsest isiksusest. Ta elab vaheldumisi Saksamaal ja Eestis

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ndrez Õppematerjali autor

Kirjand 411 sõna; räägib Arvo Pärdist kui mitmekülgsest heliloojast, tema suhetest teiste inimestega ja lapsepõlvemälestustest. Koostatud lühifilmi põhjal.

arvo pärt klassikaline muusika tintinnabuli tintinnabul helilooja

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13

Muusika ajalugu

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus