Nii on osa nende käitumisest võlts. Väliselt võivad nad jätte salliva mulje, ent sisemiselt ei kiida nad lapse tegevust heaks. Lapsel on raske toime tulla nõudmisi mitte esitava vanemaga, kes käitub nii, nagu oleks lapse teguviis talle vastuvõetav, ent väljendab samas tahtmatult oma sallimatust. Heakskiidu teesklemisega kaasneb nähtusi, mis võivad mõjuda pikemas plaanis vanema ja lapse suhtele veelgi kahjulikumalt. Kui laps saab segaseid sõnumeid, võib ta hakata kahtlema vanema aususes. Kogemuste põhjal saab talle selgeks, et vanem ütleb sageli üht asja, aga tunneb teisiti.. Lõpuks kaotab selline vanem lapse usalduse. Suhtes, mis on nii lähedane ja pikaajaline nagu vanema-lapse suhe, suudab vanem oma tegelikke tundeid harva lapse eest varjata. Vanem peaks mõistma, et sallivuse ala pole mõtet jõuga laiendada. Pigem tuleb välja selgitada, millal te lapse käitumist ei talu, ja vastupidist mitte teeselda. Lapse tunnustamine
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks. Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel, siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või
Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile. Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema
......................................................15 Mis mu parim sõber ütleks?......................................................................................................15 Loo omale toetussüsteem...............................................................................................................15 Lahenda konfliktid ilma vastuseisuta............................................................................................15 Väike toetajate armee võib väga palju aidata rasketel hetkedel....................................................15 My support group......................................................................................................................15 1 Samm VI - Omanda uus tervisliku toitumise elustiil.........................................................................16 Pointer 11: Toit sinu kehas on nagu kütus autos, mille kvaliteet määrab toimimise...........16
kõik – eksisteerib ta ju miljonite teiste keskel, kellega kokku puutudes on vaja suhelda olenemata isikute endi tahtest või tüübist. Igal inimesel on oma minevik ja omadused, sellest ka erinevad vaated elule, erinevad sümpaatiad, antipaatiad, ootused ja väärtushinnangud. Inimesele iseloomuliku maailmavaate moodustavad ka rahvus, rass, keel sugu, usk, kogu kultuur. Ei ole olemas kahte täiesti identset inimest, küll võib aga erinevate tüüpide juures leida palju sarnasusi. Suhtlusstiilid on erinevad, aga paljus ka sarnased. Millised on need erinevused ja millest on need tingitud? Viimasele küsimusele on lihtne vastata – erinevatest tüüpidest. Kuid millised on need tüübid, kes omavahel suhtlevad? Kuidas nad suhtlevad, milliseid raskusi võib ette tulla ja millised tegurid tingivad teatud situatsioone? Probleeme tuleb tihti ette, mõnikord suuri, mõnikord väikesi, ent ikka on tegemist ka suhtlemisega
Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse uurimistöö järeldused ning kokkuvõte. Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 3 1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist
komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised. Enesehinnangus võivad olla mõningad aspektid, mis inimesele on olulisemad kui teised. Nt kui inimene hindab end intelligentseks, siis võivad tema enesehinnangus vähemat rolli mängida mitmesugused füüsilised näitajad, et ta selles valdkonnas nii osav ei ole.
Kõik kommentaarid