50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erika.
Õppematerjali autor
eelarvamust” ja “Veenmist”. Kuna eestikeelsed Austenit ja tema loomingut käsitlevaid allikad puudusid, leidsin enamiku informatsioonist ingliskeelsetelt internetilehekülgedelt. Suurimaks takistuseks kujuneski tõlkides õige sõnastuse leidmine. Käesolevas uurimistöös kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ja narratiivset analüüsi. Peale raamatute läbilugemist hakkasin raamatutest sarnaseid tegelasi otsima ja kirja panema, lisaks uurisin autori eluloo ja kahe teose teemade kohta. Töö on üles ehitatud kuue peatükina. Esimeses peatükis seletatakse lahti Jane Austeni elulugu ja looming. Teises peatükis kõrvutatakse raamatute ainestiku ühiskondlik taust tegelikkusega tolleaegsel Inglismaal. Kolmandas ja neljandas peatükis võetakse vastavalt läbi “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” teemad ja karakterite iseloomustused. Viiendas osas analüüsitakse kahe teose sarnaseid tegelasi ning kuues peatükk koosneb kokkuvõtvast
Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. · enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr · Kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. · Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest.
Ta tundis end nagu täheteadlane, kes on uue planeedi avastanud. Mis puutub aga tõsisesse, sügavasse, puhtasse rõõmu, siis oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult
lugupidamise ning rahvas rüüsatas ta kodu ja nõudis tema surma. Juudit kaotas kõik, mis tal enne oli ehk siis ahnus ajab upakile. 8. Analüüsi Juuditi suhteid meestega: Osias- oli meeletult armunud Juuditisse, kuid Juuditi jaoks oli Osias lihtsalt hea sõber ja Petuulia vanem. Juuditil ei olnud tundeid Osiase vastu. Siimeon- oli Juuditile justkui isa (vist oligi päris isa, täpselt ei saanud aru). Ta oli Juuditit väiksest peale kasvatanud ning seetõttu oli Juuditile Siimeoni arvamus alati tähtis. Juudit kuulas Siimeoni sõna kõige rohkem. Nimetu- oli üks ilus tundmatu mees, keda Juudit Olovernese juures kohtas. Juuditile meeldisid väga nimetu juuksed ning Juudit oleks armunud Nimetusse kui ta oleks tapnud Olovernese. 9. Juudit ja Olovernes on monumentaalsed karakterid. Arutle, milles see väljendub. Juudit ja Olovernes olid rahva jaoks suured eeskujud, kellest räägiti alati head. Inimesed
Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest. Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali. Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole
Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant. Vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti), nad pidid alluma rahvakoosolekule. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku, igaks kohtupäevaks nimetati paarisajaliikmeline kohtu koosseis. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liistu teel eri piirkondadest valitud kandidaatide seast, v.a
Varauusaja eurooplase põhitoiduseks jäi teraviljast valmistatu. Täiskasvanud eurooplane tarbis umbes 11½ kg mitmesuguseid leivatooteid (sh ka pudrud ja koogid) päevas. Sagedased ikaldused tõid kaasa näljahäda. Kolmest varauusaja suurimast nuhtlusest katk, nälg ja sõda, oli viimane kõige sagedasem külaline. Viljakasvatuseks vajalike kõlvikute suurendamine kahandas karja- ja heinamaade osa ning koos sellega ka kariloomade arvu. Kui keskaja lõpul tarbiti ühe elaniku kohta keskmiselt 100 kg liha aastas, siis varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda, kahanedes keskmiselt 15 kilogrammini ühe elaniku kohta aastas. Vaesema rahva toidulauale sattus liha haruharva. Isegi ülemkihi toidulauale ei toodud küpsetatud looma enam tervikuna, vaid juba tükeldatud kujul. Samas suurenes varauusajal kala tarbimine. Uue põhitoidusena hakati 18. saj. kasvatama kartulit. Suhtumine sellesse Uuest Maailmast Euroopasse toodud juurvilja oli pikka aega kõhklev
Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli. Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval. Väga suurt rõhku pannakse muusika- ja kunstiharidusele. Iga laps õpib mingit pilli, meisterdab, voolib või maalib. Pärast õhtusööki minnakse ühiselamusse pesema. Päev lõpeb pidzaamadesse riietatud laste ühispalvusega. Pärast tänupalveid lähevad poisid ja tüdrukud oma internaatidesse." Pitsaprojekt Ühel päeval otsustas 2. klass, et tahab teada kõike pitsa kohta. Koos õpetajaga arutati läbi, mida läheb pitsa valmistamiseks vaja, kust neid toiduaineid saab ja kus nad kasvavad. Koos mindi turule valima ja ostma, arvutati, kui palju üks või teine toiduaine maksab ja kas raha jätkub. Pitsa küpsetati ühiselt kooli köögis valmis ja pakuti siis seda ka teistele lastele. "Integreeritud õpetus pitsaprojekti kaudu toimis ülihästi. Lapsed läksid seda tehes hasarti," räägib Kersti Randmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid