Arutlust olümpiast (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

kohaneda ning leppis kesise tulemusega Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. odavise 38 eelvõistlusel 75.56 ANNA ILJUSTSENKO vihmasajus kulgenud olümpiadebüüt piirdus eelvõistlusega, kolmandal katsel hüpatud 1.89 andis lõpptulemuseks 21. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. kõrgushüpe 31 eelvõistlusel 1.89 MOONIKA AAVA viskas kvalifikatsioonivõistlusel oda 56.94 ja lõpetas olümpia 26. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja

Kehaline kasvatus

22

doc

Olümpiamängud

-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom. Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal Esimeseks olümpiavõitjaks tuli USA kolmikhüppaja James Brendan Connolly (6.04.1896). Pärast rohkem kui saja-aastast vahet jõuab spordi suursündmus 2004. aasta augustis taas oma sünnimaale. Olümpialiikumine

Kehaline kasvatus

10

docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia

Sport

16

doc

Kümnevõistlus

Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu-si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu-sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia- kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas teda Valter Kalam, kes noormeest õhutas: ,,Võta kätte ja käi olümpial ära!" 9

Kehaline kasvatus

26

docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)

Kehaline kasvatus

25

doc

Sportimisvõimalused

Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................

Teadus tööde alused (tta)

19

doc

Heino Lipp - Uurimistöö

Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta. Saades vastuseks päheõpitud vale, et Lipp on vigastatud, hingas mees kergendatult. Ta teadis, et vaid Lipp oleks võinud ohustada võitu.(Press_2006) Meie spordisangar teadis seda ka ise, kuid parata polnud midagi. 3.1. Võrdluses teistega Hoolimata tugevast tahtest on peaaegu võimatu võrrelda erinevate ajastute tegijaid.

Kehaline kasvatus

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4  1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................

Filoloogia

Kommentaarid (0)