ja poliitiline liit. gild- kaupmeeste ühendus. tsunft- käsitööliste selts. skraa-põhikiri; peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada sakrament- teatud usuline toiming mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki reformatsioon- usupuhastus Talupoja elu muutumine keskajal: kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama.
vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja
1.Madisepäeva lahing toimus 21.septembril 1217.aastal,mil kohtusid Sakala ja Ordu väed,Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli lähedal.Puhkes vihane lahing,mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival,kus liivlasi sunniti taanduma.Lahingu saatuse otsustasid sakslased,kes püüdsid läbi murda eestlaste maleva keskosast. Pikkamööda see neil ka õnnestus ja eestlased olid sunnitud taanduma.Langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad.Lahingus sai ka surmavalt haavata Kaupo.Eestlasi oli 6000 ning ordulasi 3000 meest,saksalalased said lüüa.Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda.Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange.Madisepäev oli eestlastele raskeks kaotuseks,aga see ei tähendanud vastupanu raugemist. 2
Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus m6istis hukka patukustutuse sedelite myytamise. Sel p2eval peetakse t2nap2eval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes.
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordumeister. Teda on peetud üheks parimaks ning võimsamaks neist. Kogus kokku suurima armee Vana- Liivimaa ajaloos ning ründas sellega venelasi ning saavutas edu. 10. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Isel.talupoegade sotsiaalset liigitust. Enamasti tegeleti seal põllumajandusega. Kasvas nõudlus teravilja järele. Talupojad pidid hakkama rohkem tööd tegema – võeti kasutusele teotöö. 11. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15.saj? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade vabadust? Talupoegadele hakkas kehtima teoorjus, raharent ning sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordumeister. Teda on peetud üheks parimaks ning võimsamaks neist. Kogus kokku suurima armee Vana-Liivimaa ajaloos ning ründas sellega venelasi ning saavutas edu. 10. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Isel.talupoegade sotsiaalset liigitust. Enamasti tegeleti seal põllumajandusega. Kasvas nõudlus teravilja järele. Talupojad pidid hakkama rohkem tööd tegema võeti kasutusele teotöö. 11. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15.saj? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade vabadust? Talupoegadele hakkas kehtima teoorjus, raharent ning sunnismaisus, vabadused kadusid kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele
o Kõige suuremas sõltuvuses LõunaEesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne ja PõhjaEesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks.
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg.
Kõik kommentaarid