Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mist
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige kiusaja, kes meelitab u
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulga
M. Bulgakovi teose Meister ja Margarita kokkuvõte (on vilets, soovitav võtta raamat) Tegelasi Meister – tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Margarita – tumedajuukseline, kaunis, kindlameelne, julge naine Professor Woland – pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot – suur, must kass, vurrud õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev – pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella – punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti Azazello – väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Mihhail Aleksandrovitš Berlioz – 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juh
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab kirjanikuelu, kuid sunn
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, e
Kõik kommentaarid