Arutlus, kuidas saavutada meelepärane elukvaliteet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.

Sotsiaalpsühholoogia

54

docx

Tervis ja heaolu

sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007) • Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu: • on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. • Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Erinevatel inimestel ja ühiskonnarühmadel on vajaduste rahuldatusest erinevad arusaamad. Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad.

Inimeseõpetus

20

docx

Tervis ja heaolu kordamisküsimused

1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida 3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja

Tervis ja heaolu

6

docx

Tervis ja heaolu eksami küsimused/vastused

inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4

Meditsiin

30

docx

Tervis ja heaolu

haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja

Inimeseõpetus

15

docx

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused

sotsiaalsete riskide realiseerumisel Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2

Sotsioloogia

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused.............................

Sotsiaalpoliitika

78

ppt

Sotsiaalpoliitika

seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega ­ surve selleks tuli EL-lt ­ hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu  Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu ­ tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikatest ­ SP vajab toimimiseks teiste poliitikate (nt. maksupoliitika fiskaalseid vahendeid) ­ see on keeruline ja praktikas vähe kasutatav Kuhu kuulub hariduspoliitika ­ see sõltub poliitikute kokkuleppest, Eesti hariduspoliitika SP alla ei kuulu  SP avalike poliitikate kontekstis

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)