50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marko Lõhmus
Õppematerjali autor
Kolmas naine on tänapäevasel ajal New York'is elav Clarissa Vaughan (Meryl Streep), kes parasjagu korraldab pidu oma aidsihaigele sõbrale ning endisele kallimale, Richardile. Clarissa elab tüdruksõbraga, kes ei mõista ta depressiooni ning on Clarissale vaid lohutuseks ja voodisoojendajaks. Ta on pühendunud sureva Richardi eest hoolitsemisele ning tema isiklik elu on tagaplaanile jäänud. Paralleele tõmmates segunevad kõik kolm lugu üksteisega ning film saab ühtseks tervikuks. Samas on raske välja lugeda ,,Proua Dalloway" lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja. Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese heaolu veidi rohkem hindama. Samuti on Laura Browni valik hirmutav. Tekkisid küsimused, et mis selle naise peas toimus ning ehk oleks saanud kuidagi teisiti toimida.
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullum
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda
Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4. Woolf (elu, looming, modernism, ,,Proua Dalloway": sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film ,,Tunnid"-kolm lugu, teemad, naisküsimus). Elu: Sündinud inglise kõrgklassi perekonda. Isa oli ,,Dictionary of national biography" toimetaja. Viktoriaanlik isa: pojad ülikooli, tütardel koduõpetaja. Isa ütles, et lugemisel ei kuulaks mitte ühtegi nõuannet, usaldada omaenda vaistu, kasutada omaenda mõistust, jõudu omaenda järeldustele. Ema suri, langes depressiooni; haiguslikud meeleolu kõikumised. Lõi koos õdede, vendade, õpingukaaslastega rühmituse
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me elame oma igapäevases juhus, siis see kaitseb meid nende juhuste eest, harilikult astume nendest juhustest, mis võiksid meie elu muuta, astuma mööda. Anna ja Vrsonski kohtumine on juhus, kohtusid vaksalis
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid