Arutlus
Prantsusmaa
Millised olid teie riigi
argumendid sõja alustamiseks või sõtta astumiseks? Kas teie riigil
oli vaja rünnata või kaitsta?
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa
maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11.
novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja
Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju
sõdureid. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike
suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali
ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol
hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks.
Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude
suurenemine Maroko pärast.
1914. aastal kuulutas Saksamaa 1. augustil Venemaale ja 3. augustil
Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike
Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid
Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud
novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimaluste · mõjupiirkondade · asumaade pärast · võitlus turgude · rahvuslik tõus · majanduse areng
· SÕJATEGEVUS 1914: · Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30. august) Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg'iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma · SÕJATEGEVUS 1915: · Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased
Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Põhjused Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest
- Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaa Plaan 17, see nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärrel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Venemaa suhteliselt nõrgalt ette valmistunud. Armee oli tunduvalt suurem, kuid viletsalt valmistunud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Prantsusmaa palvel ründas Ida- Preisimaad.
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20
Kõik kommentaarid