Arutlev kirjand - Kui kaugel oleme kultuurilisest enesetapust? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval vähem, kuna käsitletatakse hetkeprotsesse, kuid neid ei saagi siiski mõista ilma ajalugu tundmata. 2) etnoloogia- entoloogia ja kultuurigeo vahele on raske piiri tõmmata. Paljud tööd omavad tugevaid kultgeo aspekte. Siiski on rõhuasetus mõlemal pisut erinev. 3) antropoloogia- teadus inimesest kui ühiskondlikust

Kultuurigeograafia

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.

Kultuur

15

doc

Eesti kultuuri ajalugu

09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maakonnaks, maakonnad omakorda kihelkondadeks. Mingil tasandil eksisteeris juba ka kihistatus

Ajalugu

37

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kuid Peeter I meelitas asutama sõjaväelist liitu Taani ja Poolaga, kes tahtsid sõdida Rootsiga. Sellest tuligi tulevane sõda Rootsiga ­ Põhjasõda (1700 ­ 1721). See tegi Vene riigist Vene impeeriumi. Vene senat andis Peetrile imperaatori tiitli. Sõda muutis ka Vm territooriumi; Vm sai endale Baltikumi. Esimestel aastakümnetel muutus Vm positsioon Euroopa riikide kontekstis. Poliitiliselt oli see kätte võideldud. 3  Kultuur. Ühiskonnaelu oli väga ritualiseeritud. Vene bojaaridel olid ülemäära pikad varrukad riietel ­ st nad ei pea tööd tegema. Riiete tegumood oli muidu kõigil ühiskonnakihtidel enam-vähem sarnane. Peeter I isa tsaar Aleksei Mihhailovits oli väga haritud inimene, kirjanik. Tema välimus oli reglementeeritud ­ ta kandis kulda ja karda, kostüüm oli raske ja ta pidi aeglaselt liikuma ­ see näitas inimese võimu. Riietuse reformidest veel ­ kaotati habemed, juurde tuli parukas

Kirjandus

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid. Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest. 1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hrustsov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek. Et maisisaak oli kehv, siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui

Eesti keel

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata

54

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula). On leitud veel Reiu asulakoht Reiu jõe Pärnu jõkke

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)