Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ analüüs (4)

Eksami lugemisülesanne

1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Artur Alliksaare luuletuse ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" põhiidee seisneb selles, et elu on igaühele antud omamoodi, ja et meie peame nägema vaeva selle elu paremaks muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23)

Eesti keel

Poeetika

Seostab vastandväljendusi kuni mõttetuseni - kuum lumi, elav laip, magus valu, ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt. SÜNTEESIA ! Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. - Oaõievärvi hobused, neist müdises laas - värvid, lõhnad, maitsed jne. IROONIA e PILKAV TEESKLUS ! Öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele - Kapsapead ja kaalidintellektuaalid (H. Runnel). ! ! Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini Lihtne luuletus Jüri Üdi (J. Viiding) Kord öeldi õnn tuli õuele ja õu sai õnne täis õnn tuli siis ka kambrisse ja kamber sai õnne täis viimaks õnn tuli sahvrisse lauta ja aita ka rõivad veel mahtusid kohvrisse siis pidi minema METONÜÜMIA ! Sarnaneb METAFOORIGA tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires - oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor

Poeetika

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum. Esimene tagasilöök kirjanduses 1957 kui Pasternak, vene kirjanik, sai Nobeli preemia, aga see romaan ei ilmunud NL-s vaid välismaal, oli ennekuulmatu, ei saadud aru, et vene kirjanik avaldab väljaspoole oma teost. NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused.

Maailmakirjandus

Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism

Tammsaare ja Gailit elulugu

" (Ühes raamatuarvustuses, ,,Vaba Sõna" nr. 1, 1914). Ei olnud Tammsaare noorepõlve kirjanduslik teisik ,,Tões ja õiguses" veel linnakooli jõudnud, kui ta juba armunud oli raamatuisse nagu oma hingeõnnistusse. Veel algelises kirjatarkuse omandamise õhinas maal viibides on see raama- tute kallal istuja kord kooliõpetaja vennalt saanud võõraste nimede ja sõnadega raskendatud teose. ,,Kui ometi kord sinnamaale jõuaks, et seda võiks lugeda arusaamisega ja et sellest, mis oled lugenud, oskaks ka teistele jutustada", õhkas Indrek. (,,Tõde ja õigus", lhk. 522). Teistele jutustada! Umbes niisugune salatung pidi küll kätketud olema ka Tammsaare talu nooremasse pojasse. Lähem ligipääsemine ta kasvuea videvasse isikuloosse näidaku võimalikult edaspidi, millal meie saabuvas jutustajas käärivad külaelamused ja raamatumõjud hakkasid taotlema kirjanduslikku väljendust.

Kirjandussemiootika

1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib

Nüüdiskirjandus

Eesti elu hakkab toimuma põhiseadusliku korra raames. Oluline on siin tähele panna, et toimub üleminek hoopis teistsugusele majandussüsteemile ehk turumajandusele. 1992 aasta juunis toimub rahareform. Kõik see toob kaasa nähtused nagu erastamine, panganduse areng, suurpõllumajanduse või kolhoosindue reformimine ja kolhooside ümberkujundamine. Tekivad ja arenevad väikeettevõtted, hakkab tulema välisinvestorite raha jne. Selle üleminekuaja mõtteliseks lõpp-punktiks võiks olla mõni 90ndate lõpuaasta. Siis on harjumine uute majandusreeglitega tasapisi lõpule jõudmas. Selliseid suuremaid ekstsesse poliitilises elus pärast 90ndate algust ei toimugi. Tekivad erakonnad, tasapisi need koonduvad ja poliitiline maastik koosneb kahest-kolmest suuremast ja kahest-kolmest väiksemast erakonnast. 90ndate lõpus võetakse kurss sellele, et Eesti kuuluks tulevikuls Euroopa Liitu ja NATOsse. See iseloomustab ühiskondlikku mõtet 90ndate