Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
· eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsche, Wagner, Freud, Lev Tolstoi. · Immanuel Kanti mõte, et tuleb eristada
Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks."
kohustused. sokrates).kombed, üh.k, pere, roll, tõsidus, reaalsus, tasakaalukus, põhimõtted, rahulolu endaga. Meeleheide viib taas järg sttadiumisse. 3)Religioosne (kõik v ei midagi, relig kirg, Abraham-valmis jumala käsul poja ohverdama). üksindus, subjektiivsus, moraalist loobumine, traagika, kannatus, pinge, otsingud, heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''. H vastu, kõik ei ole vaim, vaid tahe. H idee, et vabadus saabub kauges tulevikus ja üksikisikul erilisi valikuid ei ole, ei meeldinud S'le, kes ei leppinud sellise protsessiga, ''rahutus''. S eeskujud: Platon, Kant, budism. Kantilt põhijaotus- Maailm jag asjaks iseendas ja asjaks meie jaoks. Asi iseeneses on in jaoks tunnetamatu, kuid see pole ol, sest maailm on meiele see, mida tajume ja millest mõtleme. Asi meie jaoks- mida tunnetame,
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri
................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) ............................................................. 12 4.4 David Hume (1711-1776) ............................................................................. 13 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936)................................................................. 13 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................
Filosoofia ja kultuur. Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 Wright, Georg Hendrik von 2001 Intellektuaalne autobiograafia. Raamatust Filosoofia, loogika ja normid, lk 9 30 Mis on esteetika? eetika, moraalifilosoofia, moraali ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid. E. toetub *aksioloogiale. Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics online.org/teaching/silvers.html http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme, ülehomme, aasta pärast. Kui
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Kõik kommentaarid