Art Deco

2

docx

Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi.

Disainiajalugu

14

pptx

Art deco

Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939). Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30- ndatesse aastatesse. Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitust. Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja

Kunst

3

docx

Funkist minimalismini

Funkist minimalismini 1. Kuidas nimetatakse 1919.a Saksamaal asutatud tööstuskunsti kooli? Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) 2. Mille poolest vastandus 1925 esilekerkinud uus art deco stiil funktsionalistlikule stiilile? Kuigi mõlemad stiilid rõhusid tehnilisusele, oli siiski art deco stiil elegantsuse ja ilu stiil võrreldes funktsionalistliku stiiliga, kus ei olnud need omadused väga tähtsad. Dekoratiivkunst tähistas endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vabaaegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi riisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, ekstravagantne elevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate ehisviiludega ja ?

Kunstiajalugu

48

pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:  baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus

Kultuuriajalugu

3

docx

Kunst lääne euroopas

Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935

Kunstiajalugu