Ars nova - võtmeisikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

docx

RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand

seoses Itaalia 14.- 16. sajandi kultuuriga. Itaaliale keskendumine sobib nende sajandite kujutavat kunsti, kirjandust ja arhitektuuri käsitledes, kuid muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14. saj.) ja Madalmaad (15. saj.). Itaalia tõusis Euroopa muusikaelus silmapaistvale kohale 16. sajandil, esmalt tänu prantsuse ja Madalmaade päritolu muusikutele, kes sinna ümber asusid. Ars Nova Nimetusega ars nova (ld k uus kunst) tähistatkse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma pülvkonna muusikat varem loodust. Taoline põlvkondade vastandumine on väga iseloomulik uusaegsele Euroopa kultuurila, varasemast traditsioonikesksest keskaja kutuurist me seda ei leia. Ka hilisematel

Kategoriseerimata

5

doc

RENESSANSS

Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) ­ muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit · Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel

Muusikaajalugu

3

docx

Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas

Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes

Muusikaajalugu

8

docx

Renessanss, selle jagunemine

ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Renessanss ajastus oli kolm erinevat perioodi : ( 13. ja 14.sajand) eelrenessanss, (15.sajand) vararenessanss, (16.sajand) kõrgrenessanss. EELRENESSANSS ( Giotto Predella ) VARARENESSANSS ( Botticelli, Venuse sünd. ) KÕRGRENESSANSS ( Correggio abielu ) Ars nova Tähistatakse Prantsusmaal ajavahemikku 1320-1380. Terminit Ars nova kasutasid muusikateoreetikud vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale (Ars antiqua). Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites.  1. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei)

Muusika

11

rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

2.2.2. Trecento esindaja ­ Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) ­ oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ­ ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus

Muusikaajalugu

5

doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron ­ Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum ­ Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma ­ roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine ­ 7. Kes on? *Petrucci ­ Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez ­ Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. ARS NOVA 1. Selgita mõisted: *Ars nova ­ (lad k. ­ ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Prl 13201380a. *Ars subtiliour ­ Guillaume de Machaut`i looming. *Motett ­ zanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse. *Lai ­ *Virelai ­ Peamine lauluvorm, mis oli tuletatud tähtsamatest luulevormidest, see on ballaad. *Taba ­ korduv rütmijärgnevus. *Color ­ Korduv helikõrguste järgnevus. *Madrigal ­ kahehäälne Itaalia lauluvorm, sisuks karjuseidüllid ja armastus.

Muusikaajalugu

6

doc

Renesanss

jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise

Muusikaajalugu

7

doc

Renessanss muusikaajalugu

väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)