Need ei tumene ja annavad värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid 2 tegelikult maalis ta ainult õli ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele. Tema üks tuntuim teos on ''Abielupaar Arnolfini portree'', mis kujutab eduka Itaalia pankuri Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris jõukast Itaalia perest pärit Giovanna Cenamiga. Hiljuti avastatud dokumentidelt on selgunud et pankuri naine suri enne maali valmimist või peale sünnitust. Pildil on palju juhuslikke detaile: kingad, koer, apelsinid. Pildi geniaalsus seisnebki aga selle detailides. Nimelt peeti paljajalu maapinnal käimist viljakuse tagajaks
Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid tegelikult maalis ta ainult õli- ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele. 5. Mõningad teosed ,,Abielupaar Arnolfini portree" kujutab eduka Itaalia pankuri Arnolfini pulma jõukast Itaalia perest pärit Giovanna Cenamiga. Selle teose puhul on tegemist minu lemmikuga van Eycki teostest(mitte sellepärast, et see ,,Meeleheitel koduperenaiste" alguses on). Algselt seda uurides tundus pilt totaalselt absurdne mitmete ,,juhuslike" detailide tõttu: kingad, koer, apelsinid. Pildi geniaalsus seisnebki aga selle detailides
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid