Arnold Schönberg (3)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1  Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern  Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine.  Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne.  Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus +

Muusikaajalugu

3

doc

Ekspressionism

Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 ­ 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899

Muusika

28

docx

20. sajandi muusika

.............................................. 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................

Muusika ajalugu

9

doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

institutsionaliseerumisega. Popmuusika puhul paistab silma eelkõige kommertsiaalsus, kaubalisus (Bürger). Nende kahega võrreldes võttis avangardism juba 19. sajandi lõpus aegamööda selge positsiooni, milles sisaldusid samas esteetiliselt ja stiililiselt vastandlikud elemendid. Algne avangardism oli seotud n-ö uue saksa kooliga, millesse kuulusid eelkõige Wagner ja Liszt ning mis põhines programmilisel ja retoorilisel modernistliku "tulevikumuusika" ideel. Järgnevalt vastandub Arnold Schönbergi ring jõuliselt muusika kaubanduslikkusele: Schönbergi loodud "Muusika eraettekannete ühingu kontserdid (Verein für musikalische Privataufführungen) esindavad oma sooviga kaitsta muusika helikeelt taandarengu eest tolle aja kõige jõulisemat avangardismi. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusevastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II maailmasõda radikaalselt edasi John Cage.

Muusika

6

doc

20.sajand

väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Tänu R. Straussi toetusele sai ta Saksa Muusikaühingu stipendiumi ning hakkas õpetama kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 ­ 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi

Muusika

24

docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

Vene periood : lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest, temaatika „Sõduri lugu“ Prantsusmaal rühmitus kuuik: Arthur Honegger, Darius Milhaud, F. Poulenc, L.Durey, G. Auric, G. Tailleferre. Paul Hindemith (1895-1963) Klaverisüit 1922 Ooper „Sinna ja tagasi“ Sümf „Maailma harmoonia“ Klaveriteos „Ludus tonalis“ MK Stravinski „Petrushka“, „Kevadpühitsus“ Erki Satie- originaalitses Ekspressionism MK Arnold Schönberg „Kirgastunud öö“ MK Schönberg „Ellujäänu/tunnistaja Varssavist“ Schönberg „Kuu- Pierrot“ , Viis klaveripala ja Kolm klaveripala 20. saj Vene muusika MK Shostakovich „7. Sümfoonia“ Prokofiev „Peeter ja hunt“ Rachimanoff „2. Klaverikontsert“ Minimalism ja postmodernism Steve Reich „Different Trains“ „City Life“ Philip Glass „Einstein on the Beach“

Muusika ajalugu

56

pdf

Modernism ja muusikateater

Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. 18  Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 ­ 1910 op. 1 ­ 10 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega

Muusikaajalugu

Kommentaarid (3)