50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janelyg
Õppematerjali autor
5. Millised ptk-d kustudada, millised juurde- praegu ühtegi peatükki kustutada ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse Alkoholisõltuvus Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal. Loeng 3 1.oktoober 2017 Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena
Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013) Sotsiaalsete oskuste õppimine on pikk protsess ning esimesed sotsiaalsed oskused omandab laps oma vanemate mõjuväljas, seega perekond on beebi kõige varajasem sotsiaalne keskkond. Perekond on laste esimene sotsialiseerumiskeskkond, kus lapsed omandavad häid või puudulikke sotsiaalseid oskusi. Materiaalse ja emotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioon sotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. See on kompleksne keskkond, milles mitmed toimuvad protsessid omavad
· hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad. Tavaliselt noorema õe või venna sündides saab esimene laps endale rohkem kohustusi ja vanemad ootavad temalt juba midagi enamat kui see enne oli. Esiklaps peab nüüd õppima oma asju jagama- talle antakse palju vastutust ja oodatakse, et ta näitaks nooremale head eeskuju. Seetõttu on võimalus, et esimesest lapsest võib tekkida liiderlik ja usaldusraskustega laps. Kuid on ka võimalus,
Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja, teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse
SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa
isikupärast mustrit. 2.1. Esmasündinu Toetudes Adleri teooriale, siis koheldakse esmasündinut ainukese lapsena seni, kuni sünnib perre teine laps. Peale seda peab esmasündinu jagama vanemate tähelepanu kellegi teisega, ehk esmasündinud on nii-öelda troonilt tõugatud (,,dethroned"). Selle termini mõtles välja Adler ning see on jõudnud paljude kirjutajate ridadesse, et väljendada just seda sama emotsiooni. Paljud probleemsed lapsed, neurootikud, kriminaalid ja alkohoolikud on elus alla käinud selle sama emotsiooni pärast. Sellises tõrjutud olukorras laps üritab teha mida iganes, et saada tagasi oma ema tähelepanu, kuid seda tehes ta ainult antagoniseerib ema, mis omakorda tekitab lapses tunde, et ema ei armasta teda enam. Teinekord pöörab laps ka sellises olukorras tähelepanu rohkem isale, et saada sealt vajatud võimupositsiooni ning tähelepanu.
-sotsiaalne 30.09.2017 Süsteemiteooria Elus kui peres toimuvaid protsesse tuleb vaadelda vastastikmõjus Laps on 5 astmelises süsteemis (Iga aste on omavahel seotud ja muutus ühes süsteemis osas too mõju kõigile) nagu ring MIKROSÜSTEEM-kodu, pere, ise, sõbrad, mängukaaslased MESOSÜSTEEM- trennid, tervisekeskused, kool, (koolis head õp ja kodus pädevad vanemad, seda edukamad lapsed on) EKSOSÜSTEEM-vanemate töö ja rahulolu, vanemate sotsiaalsed suhted väljaspool kodu MAKROSÜSTEEM-väärtused, hoiakud KRONOSÜSTEEM-lahutus ja õnnetused Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Minu raamat algaks sellega kuidas elasime viiekesi väikses kahetoalises korteris linnast eemal ja üritasin õppida lugema. Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres. Peategelaseks oleksin siis loomulikult mina, minu perekond-ema, isa, vanem vend
segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid. Rääkimise teeb keerulisemaks asjaolu, et lahutuse ajal valitsevad nii last kui tema vanemaid tugevad emotsioonid, millest nad ise ei pruugi teadlikud olla. Vanemad ei mõista seda, et lapsed ei ootagi neilt kõiki üksikasju lahkumineku kohta. Laps vajab seda, et vanemad julgeksid selgelt ja ausalt oma suhetest rääkida. Laps vajab kinnitust, et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi et nad nüüdsest enam ühes kohas ei ela. (Vaher, 2008, 41) 1.1 LAHUTUSE MÕJU LAPSELE 1.1.1Lahutuse puhul lapsi peamiselt mõjutavad tegurid. Pidevad tülid ja pinged vanemate vahel, sissetulekute vähenemine; Elukoha ja kooli või lasteaia vahetus, sõprade kaotus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid