Armastuse determinandid (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Armastuse determinandid
Referaat sotsiaalpsühholoogiast
Koostaja :
Juhendaja : Eve Tammaru
Haabneeme 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 ARMASTUSE TEOORIA 4
1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus 6
1.2 Armastuse objektid 8
1.2.1 Vennaarm 8
1.2.2 Emaarm 9
1.2.3 Erootiline armastus 9
1.2.4 Enesearmastus 11
1.2.5 Jumalaarmastus 11
2 ARMASTUSE PRAKTIKA 12
3 KIRE KONTROLLIMINE 13
3.1 Sõltuvus armastusest 13
3.2 Armuhaigus: tervenemine 13
3.2.1 Antidepressantide võtmine 14
3.2.2 Rääkimise teraapia 14
3.3 Mehe lähedus, naise lähedus 14
3.3.1 Võrgutav jutt 15
3.3.2 Seks kui lähedus 15
3.3.3 Aja võitmine 15
3.4 Armastuse hoidmine 15
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Mis on armastus? Tänapäeva ühiskonnas arvatakse, et armastus on meeldiv tunne, mille kogemine on juhuse asi: midagi, mis õnnekombel sülle võib langeda. Kuid tegelikult võib armastust nimetada hoopis kunstiks, mis nõuab teadmisi ja pingutust. Inimesed janunevad armastuse järele, mõistmata tegelikult, mida armastus tähendab. Nad vaatavad üha uusi filme, kus nädatakse õnnelikke ja õnnetuid armastuslugusid, nad kuulavad laulukesi, mis räägivad armastusest. Ometi on vähe neid, kes arvaks, et armastus on midagi, mida on vaja õppida. Inimesed tahavad olla armastatud ning selle eesmärgi poole püüeldes kasutatakse mitmesuguseid teid. Üks, mida mehed eriti kasutavad, on edu saavutamine – olla nii võimas ja rikas, kui ühiskonna seatud piirid vähegi lubavad. Teine, mida eriti naised kasutavad, on enese köitvaks muutmine: eriline hoolitsus keha, riietuse jne eest. Võimalused, mida enese kõitvaks muutmisel kasutavad nii mehed kui ka naised, on head kombed, vestlusoskus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus. Õigupoolest on see, mida enamik inimesi meie ühiskonnas armastust väärivaks peab, midagi populaarsuse ja sugulise võlu vahepealset.

ARMASTUSE TEOORIA

Ükskõik milline armastuse teooria peab lähtuma inimese, inimeksistentsi teooriast. Kui kohtame armastust või pigem armastuse vastet loomariigis, siis loomade kiindumused kuuluvad peamiselt instinktide valda; inimeses toimivad vaid instinktide jäänused. Inimeksistentsis on oluline tähtsus asjaolul, et inimene on esile kerkinud loomade kuningriigist. Kuid inimesele on kingitud mõistus: ta on teadlik enesest, kaaslastest, oma minevikust ja tulevikuvõimalustest. Inimene on ka teadlik oma eraldatusest ja