ARISTOTELES Tauri Taal 10.A ARISTOTELESE ELU Sündis 383 eKr Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse, mis asus Ateenas. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Plaatoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. 335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik
............................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide..................................................................................................9 5. ARISTOTELES..........................................................................................................................10 5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide............................................................................................11 6. PYTHAGORAS.........................................................................................................................12 7. KOKKUVÕTE..........................................................................................
sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. (Allikas nr. 1) Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Temast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle materjali ja olemust. Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti materjaliks munad ja piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku
Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1.3 KUULSAMAD JA SILMAPAISTVAMAD KREEKA FILOSOOFID Paljud filosoofid olid omavahel seotud õpetaja-õpilase või siis lihtsalt ideeliste sidemetega.
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole.
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Kõik kommentaarid