Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aristokraatia versus demokraatia (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuivõrd peab paika väide et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm?
Aristokraatia versus demokraatia #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jerusalem Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel

Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.Lõppotsuse ütles alati spartiaatide koosolek.Spartas oli kodanike kasvatamise süsteem.Seitsemandast eluaastast alates elasid poisid eakaaslaste rühmades ja tegelesid kehaliste ja sõjaliste harjutustega.Kahekümnendast eluaastast said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnenast eluaastast täisõiguslikeks kodanikeks. Ateenas kuulus võim aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule.Kodanikkonna moodustasid põliselanikest meeskodanikud ja rahavakoosolekul said osaleda kõik kodanikud.Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel

sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast.

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid?

Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule (millest tulenevalt puudus rahvakoosolekul võim). Hiljem vähendati ülemklassi õigusi ja kaasati rahvas riigiasjadesse. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik (võim kuulus rahvakoosolekule). Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas püsis kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid ka ülempreestri kohuseid. 30-liikmeline geruusia juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased kodanikud. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Ateena ja Sparta

Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohuseid. 30-liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena ja Sparta kindel ühine tunnus oli see, et naised, orjad ja võõramaalased ei kuulunud kodanike hulka

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Sparta ja Ateena võrdlus

Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond ­ Atika kodanikkond ­ vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke ­ (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek ­ Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) ­ väga suur mõju Nõukogu Vanemate nõukogu 500-liikmeline, allus

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos ­ parim; kratos ­ võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos ­ parim; kratos ­ võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

...... 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 ­ 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 ­ 421) ................................................................... 32

Ajalugu



Lisainfo

"Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? "

(Essee, kus arutletakse, kumb on parem valitsemisvorm, kas demokraatia või aristokraatia, mõlema valitsemise plussid ja miinused, kokkuvõte)


Kommentaarid (6)

KVA profiilipilt
KVA: pealiskaudne... vb ei olnud lihtsalt see, mida ma ootasin..
19:57 18-11-2009
KetrinR profiilipilt
KetrinR: Materjal vastas ootustele
13:50 27-11-2012
nahid1 profiilipilt
nahid1: Kiire ja ülevaatlik
22:34 25-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun