Arhusi konventsioon (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

ARHUSI KONVENTSIOON

SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1] Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on

Ühiskond

9

docx

Arhusi konventsioon

5 2.2. Õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses 5 2.3. Juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus 6 3. KOKKUVÕTE 7 4. VIIDATUD ALLIKAD 8 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on Århusi konventsioon. Teema valiti ainetööna maa- ja keskkonnaõiguse aines. Århusi konventsioonil on suur roll, kuna on keskkonnaalase demokraatia märgiline dokument. Teema on aktuaalne, sest järjest enam inimesi tänapäeval tunnevad huvi ja muret meid ümbritseva keskkonna pärast, mis nii-öelda majutab ja aitab meie ökosüsteemil kasvada ja areneda. Eriti olulised on noortele keskkonnateemad, kuna igapäevaselt aina rohkem kasvab see trendiks ning pole päevagi, kus ei kuuleks sellest midagigi.

Maa- ja keskkonnaõigus

22

pptx

ARHUSI KONVENTSIOON - slaidshow

ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine.  KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1

Ühiskond

15

doc

Keskkonnaõiguse loengumaterjal

põhjuseks, miks keskkonda kaitstakse. o KSÜSE §1 lg 1 p 1: Seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega. Euroopa inimõiguste konventsioon: selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks. · Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele o Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu.

Õigusõpetus

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons ­ kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post ­ hüvitamine ex ante ­ ennetamine curative model ­ tagajärgedele suunatud mudel preventive model ­ vältimisele suunatud mudel anticipatory model ­ ettevaatusprintsiibil põhinev mudel Väärtused instrumental value ­ otsene kasutamisväärtus

Keskkonnakaitse

48

doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri. Keskkonnakahju ja selle liigitus- Keskkonnakahju kõige levinum liigitus oleneb sellest, milliseid kaitset vajavaid õigusi ja hüvesid on kahjustatud. Keskk.ohtliku tegevusega võib

Keskkonnapoliitika

60

pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

Kui eelmisel perioodil oli rõhk tagajärgede likvideerimisel (ex post), siis nüüd muutub vähemalt sama oluliseks kahju tekkimise ennetamine (ex ante ).  Kompleksse lähenemise esiletõus keskkonnakaitsele (vastupidiselt teise perioodi lähenemisele, kus keskkon- nakaitse oli jagatud sektoriteks).  Euroopa Liidu keskkonnakaitse tugevam integreerumine.  1998. a. Århusi konventsioon 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käi- tis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Materjal: Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) ˆ Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht

Keskkonnaõigus

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas

Keskkonnakaitse

Kommentaarid (1)