Paberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult.
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides.
KUIDAS PABER JÕUAB TARBIJANI? REFERAAT Õppeaines: LOGISTIKA ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: LI 11 Juhendaja: Esitamis kuupäev: ................. Üliõpilase allkiri: ................... Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metallist sõelu. Hunnik paberilehti
(Rahvusarhiiv5, 2015). Arhiiviväärtuse väljaselgitamisel arvesta rahvusarhiiv järgmiste hindamiskriteeriumitega: · arhiivimoodustaja ja funktsiooni olulisus; · teabe uurimispotentsiaal; · ajaraam; · teabe unikaalsus ja selle kasutatavus; · seotus teise teabega; · kogumistraditsioon; · vajaminev ressurss teabe säilitamiseks (Rahvusarhiiv5, 2015). Avalikud arhivaalid tekivad avalikke ülesandeid täitvatel asutustel. Sellisteks asutusteks on põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste hallatavad asutused ning samuti ka avalike ülesannete täitmiseks loodud eraõiguslikud juriidilised isikud (Rahvusarhiiv3, 2015). Avalike arhivaalide puhul on asutused kohustatud arhivaalid üle andma rahvusarhiivi
pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit vanadest riidematerjalidest. Kaltsupaber (pütipaber, ingl. ragpaper, saksa keele Lumpenpapier) - parim
Põhimõisted: arhiiv 1) arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus; 2) asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus) 2. Arhiivi korrastamine (eesmärk; üldised printsiibid; dokumentide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks) provenientsiprintsiip / päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega. Arhivaalide füüsilise korrastamise nõuded sõltuvad nende säilitustähtajast. Arhiiviväärtusega arhivaalid tuleb enne hoidlasse ümberpaigutamist säilitamiseks ette valmistada. See seisneb dokumentide nõuetekohases füüsilises korrastamises sobivate tarvikute abil, arvestades vajadusega neid edaspidi nii kasutada kui ka optimaalsete kuludega säilitada
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mooruspuu kiududest ja taimede v
keskkonnategurite toimega, kuidas tuleks hoiustada) 1. Raamatukogude ja arhiivide objektid (raamatud, ajalehed, kaardid, dokumendid, Üldiselt on tegu pabermaterjalidega. Paberi struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, millele on lisatud täite-, liimistus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt paberi sordist võib paberi koostis suures ulatuses varieeruda. Paberi põhikomponendiks on tselluloos. Paberi omadusi mõjutab temperatuur märgatavalt vaid õhu kõrge suhtelise niiskuse korral. Niiskuse suurenedes paber porsub. Temperatuuril üle 250 C algab tselluloosi intensiivne lagunemine
se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kau
mittearhiiviaines. Kuni 10-aastase säilitustähtajaga toimikud ei vaja spetsiaalset ettevalmistamist ning võivad jääda hoiule struktuuriüksustesse (vastavalt asutuse võimalustele ja vajadustele). Üle 10-aastase säilitustähtajaga toimikud valmistatakse ette pikaajaliseks säilitamiseks asutuses ja peale kolme aasta möödumist koondatakse säilitamiseks asutuse arhiiviruumi/hoidlasse. Korrastamise käigus võetakse arhivaalid välja registraatorist, kiirköitjast või muust pikaajaliseks säilitamiseks mittesobivast (katkisest, määrdunud, mitte arhiivipüsivast materjalist) ümbrisest. Eraldatakse mittearhiiviaines. Metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse. Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta tööstuslikke köiteid (nt õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms). Kui põhiline osa dokumentidest on A4 formaadis,
DOKUMENTIDE SÄILITAMINE POOLAKTIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Dokumente säilitatakse asjaajamises ka poolaktiivse elutsükli ajal. Poolaktiivne elutsükkel kestab max kaks aastat pärast asjaajamisperioodi lõppemist. Selle perioodi tegevused: -dokumentide loetelu iga sarja kohta koostatakse arhivaalide loetelu -arhivaale hoitakse asjaajamises vastavalt arhivaalide loetelule -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga dokumendid arhiveeritakse -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid antakse arhiivihoidlasse -lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalide osas otsustatakse nende jätmine asjaajamisse või üleandmine arhiivihoidlasse -lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalis hävitatakse ettenähtud korras kohe peale säilitustähtaja möödumist. ARHIVAALIDE LOETELU KOOSTAMINE Kolme kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu tuleb koostada arhivaalide loetelu. Arhivaalide loetelu peaks koostama isik, kes on märgitud dokumentide loetelus sarja eest vastutajana
kirjeldus omakorda kitsam ja detailsem kui sarja kirjeldus. * hoiduda liigsest kordamisest. Madalamal tasandil ei korrata teavet, mis on esitatud kõrgeimal sobival tasandil. Sarja kirjeldamisel ei käsitleta asutuse tegevusi, ülesandeid ja funktsioone, need esitatakse moodustaja ja arhiivi kirjeldustes. Küll kirjeldatakse vajadusel sarja seost konkreetse funktsiooni ja/või tegevusega, mille täitmisel vastavad arhivaalid tekkisid. Arhiivikirjelduste sisu ühtlustamise, arusaadavuse ning ühilduvuse saavutamiseks ning kirjeldusteabe struktureeritud ja otstarbekohaseks koostamiseks kasutatakse kirjelduselemente. Näide: arhiivimoodustaja: Metsandusministeerium arhiiv: Metsandusministeerium sari: Ministri käskkirjad 19922002 sari: Töörühmade koosolekute protokollid 19922002 säilik: Välissuhete komisjoni koosolekute protokollid 12.01.199220.12.1993
5. toimikute või muu üksuste hulk 6. dokumentide säilitustähtaeg 7. viide õigusaktidele, mis reguleerivad dokumendi säilitamist või hävitamist, kui need on olemas 8. märge hävitamise viisi, aja, koha ja läbiviija kohta. Arhivaalide korrastamise põhimõtted ja tasandid - Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: *arhivaalide üleandmine arhiivi; *arhivaalide säilimine; *juurdepääs arhivaalidele. Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. Korrastustasandid Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on: *arhiivi tasand; *sarja tasand; *säiliku tasand. Arhivaalide ettevalmistamine püsivaks säilitamiseks Paberarhivaalide korrastamisel arhiivi üleandmiseks: 1. võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2
Juurdepääsupiirangud sätestatakse lepingus ja need ei tohi ajaliselt ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. 7. peatükkArhiivikorrastamine § 19. Arhiivikorrastamise põhimõtted (1) Arhiivikorrastamisega võimaldatakse: 1) arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi; 2) arhivaalide säilimine avalikus arhiivis; 3) arhivaalide kasutamine avalikus arhiivis. (2) Ühe arhiivimoodustaja arhivaalid korrastatakse üheks arhiiviks, olenemata dokumendi tüübist, liigist või teabekandjast. . § 22. Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine (1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks: 1) võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2) eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid; 3) järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel;
kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum. N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse alused. 1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee. Tekitati tsentraliseeritud ametkond Riiklik arhiivifond (=RAF). Riikliku arhiivifondi moodustasid kõik riigile kuuluvad arhivaalid, sh need dokumendid, mis olid tekkinud nõukogude riigi territooriumil, sõltumata sellest milline võim oli sel alal olnud enne nõukogude võimu (ka annekteeritud alade arhivaalid); Venemaa ja nõukogude välisesinduste materjalid (saatkondade arhiivid); okupatsiooni ja kontrrevolutsiooni materjalid; kinkimise, ostmise või muul teel (nt konfiskeerimine, sõjasaak) riigi omandisse sattunud materjalid. Riiklik arhiivifond allus täitevvõimule (valitsusele), mitte parlamendile.
Paberi struktuur ja koostis Jaan Lehtaru 1823 ilmus maalehes paberi kohta seitung. 1282 vesimärgi kasutusel võtt. 1640 massollanderi kasutuselevõtt. 1667 Tallinna ametlik paberiveski 1774 avastati Rootsi keemiku poole kloor, pleegitati pabermassi valgendamiseks. Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam. Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis. Tärklis annab elastsuse, et tindid/trükivärvid läbi ei läheks. Tärklise määramisel kasutatakse kaaliumjodiidi. Kampoliga t�
3) eri aegadel kehtinud liigitusskeemide vahelised seosed; 4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja tarkvara kohta, dokumentide säilitamise toimingute ja kasutajate kohta; 5) andmekogude struktuuri ning digitaaldokumentide failide näidised; 6) asutuse põhimääruse või põhikirja; 7) arhiivinimistu või hävitamisakti kava; 8) muud hindamise läbiviimiseks vajalikud andmed. 10. Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi? (1) Andmekogu avalikule arhiivile üleandja ja üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga. (2) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini.
korrastamise, kirjeldamise, arhiivi üleandmise, säilitamise, kaitse ja kasutamise nõuete täitmiseks; 8. osaleb rahvusvaheliste arhiivindusalaste organisatsioonide ja liitude tegevuses; 9. teeb koostööd Eesti ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega; 5 10. selgitab välja väljaspool Eesti Vabariiki asuvad Eesti arhiiviväärtusega arhivaalid ning teeb ettepanekuid ja osaleb nende tagasisaamise korraldamises. Ajalooarhiiv ja Riigiarhiiv on Rahvusarhiivi üleriigiliselt kogumise ja arhiivijärelevalvega tegelevad struktuuriüksused. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus. 4. RIIGIARHIIV Riigiarhivaar juhib rahvusarhiivi. Riigiarhivaari ülesanded: 1. korraldab Rahvusarhiivi tegevust ning otsustab sellega seotud küsimusi; 2. esindab Rahvusarhiivi ja annab volitusi Rahvusarhiivi esindamiseks;
Rahvusarhiiv avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule puuduse kõrvaldamiseks korralduse, mille täitmine on kohustuslik. § 7. Dokumentide hindamine (1) Rahvusarhiiv selgitab välja avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale, lähtudes seejuures asutuse või isiku olulisusest ühiskonnas ning avaliku ülesande sisust. (2) Rahvusarhiiv selgitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku dokumente hinnates välja arhivaalid, arvestades: 1) avaliku võimu teostamise vajadust; 2) isiku õiguste või tehingute tõendamise vajadust; 3) teabe kultuuri- ja ajalooväärtust. (3) Enne arhivaalide väljaselgitamist ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ega isik oma dokumente hävitada. (4) Arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmise otsustab riigiarhivaar. § 8. Arhivaalide üleandmine (1) Avalikku ülesannet täitev asutus või isik annab arhivaalid üle Rahvusarhiivile, kui neid ei
PABER Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Papüürus on pilliroosarnane taim, mida vanad egiptlased kasutasid kirjutusmaterjalina juba üle 5000 aasta tagasi. Üle 2000 aasta tagasi oli uus, papüürusetaime ribadest valmistatud kirjutusmaterjal levinud ka Kreekas ja Roomas. Kuni 40 meetrit pikkadele papüüruseribadele kirjutati ühele poole veergude kaupa ning ribad keerati kokku hiigelrulliks. Paberil on veel teinegi eelkäija erilisel moel pargitud loomanahk, mida kutsutakse pärgamendiks. Pärgamenti tunti juba 2200 aastat tagqsi. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamendilehti ka köitma ja kaantega katma. Vanimad käsitsikirjutatud raamatud pärinevad 4.6. sajandist. Neid kirjutasid hanesulega ümber peamiselt mungad. Kallihinnalise materjali ja käsitsipaljundamise tõttu oli raamatui
taaskasutamisel. Sageli taaskasutamisel tinti ei eemadaldata - see annab paberile hallika tooni. Paberi- ja papijäätmete kogumine taaskasutamiseks on Lääne-Euroopas suurenenud: 1990. aastal koguti 41 %, 2002. aastal 56 %. Samas ei ole vähenenud põletatava ja prügilasse viidava paberi ja papi kogus see on jäänud tasemele 35 miljonit tonni aastas. Paberi tootmisel Euroopa Liidu tehastes on 46% toorainest tselluloos, 39% vanapaber ja 15% ulatuses mittekiulised materjalid nagu täiteained, jm. Paberi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine: Energiakasutuse vähenemine Kasvuhoonegaaside tekkimise vähenemine Prügilatesse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) · 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve).
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalba
kõrvaldamiseks meie ajaloos. Vabariigi Valitsus kinnitas 9. detsembril 1921. aastal Tartu Ülikooli professor A.R. Cederbergi juhitud Arhiivikomisjoni otsuse asutada Riigiarhiiv Tallinnasse ja ajalooline Riigi Keskarhiiv Tartusse. Riigiarhiiv alustas tegevust Riigikantselei alluvuses endise kubermangu-valitsuse arhiivi ruumides Toompeal. Riigiarhiivi esmaseks ülesandeks oli koguda kokku üle riigi järelvalveta laiali asuvad dokumendid ja võtta vastu Venemaalt re-evakueeritud arhivaalid. Riigikogu poolt kinnitatud põhimääruse järgi pidi Riigiarhiiv juhtima ametiasutuste registratuuride ja arhiivide korraldamist, vastu võtma riigiasutustest üle viie aasta vanuseid arhivaale, neid korraldama ja viisteist aastat säilitama ning siis üle andma Riigi Keskarhiivi. Saksa okupatsiooni ajal nimetati arhiiv Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiiviks. Märtsipommitamise ajal hävis Maneezi tänava hoone. Seoses Eesti taasiseseisvusega 1991
Palli mass on 150...200 kg ja pallid on kaetud kas tselluloosilehtede või mõne muu kattematerjaliga. Pallide kooshoidmiseks on neile ümber tõmmatud teraslint või -traat. Tselluloosi niiskusesisaldus on suhteliselt suur ja alumistes kihtides asuvatest pallidest võib ülemiste survel eralduda vett. Seda asjaolu tuleb stoovimisel arvesse võtta ning teda ei ole soovitav paigutada selliste lastide peale, mida vesi võib kahjustada või mis imavad vett. Ehkki tselluloos ise sisaldab palju niiskust, tuleb teda hoida sademete- ja kondensatsiooniniiskuse eest. Märjaks saanud tselluloos pundub tugevasti, mille tagajärjel palle kooshoidvad metall-lindid või -traadid võivad puruneda. Tselluloosi stoovimistegur on 1,6 m/t. Kartongi veetakse nagu tselluloosigi pallides. Erinevalt tselluloosist on kartongi niiskusesisaldus väike. Paberit veetakse rullides, mille otsad on kaitstud puitketastega. Paber imab kergesti niiskust ja see jätab paberile tumedad laigud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
