Facebook Like
Hotjar Feedback

Arhivaalide ja teavikute säilitamine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november//
Säilitamise põhimõisted:
Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist , takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda:
  • ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda
  • korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine
Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega
Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised.
Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arhivaali võimalikult nii nagu see on meieni jõudnud.
Pööratavus - Selle nn. minimalismiprintsiibiga seostub ka nõue töötluste pööratavusele – kõik see, mis me objektiga ette võtame peab olema võimalikult väikeste kahjudega uuesti eemaldatav.
Dokumenteeritus - kõik säilitustegevused peaksid olema dokumenteeritud. Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud).
Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid):
Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale.
Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav
Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia)
Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust.
savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina.
Metallid - Ennekõike vask, pronks, tina, messing, aga ka muud metallid. Varajased Heebrea kirjutised 15-14 sajand eKr olid tehtud metallile (pronks) ja ka savinõudele. Roomlased kasutasid pronksi kirjutusmaterjalina. Rooma sõdurid võisid lahinguväljal oma testamendi kirjutada oma kilbile või siis mõõgatupele
Puit - Puittahvleid on kasutatud kirjutamiseks samuti iidsetest aegadest. Puidust tahvlid kaeti vaha, kriidi või kipsikihiga. Tekst kraabiti metallist või luust stiilusega kattekihti. Teksti kustutamiseks kattekiht silendati. Üksikud tahvlid ühendati raamatuks.
Puulehed - 1 sajand eKr , Puulehtede kasutamine kirjutusmaterjalina on tuntud paljude rahvaste juures. Sürakuusa kohtud kirjutasid oliivipuu lehtedele nende kodanike nimed, kes saadeti karistuseks maapakku. Puulehtedele kirjutamine oli kuni viimase ajani laialt levinud Indias ja Sri Lankal .
Puude koor - Puude koort on ühel või teisel moel kasutanud kirjutusmaterjalina paljud kultuurid üle kogu maakera. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid kasetohtu, nagu ka keskaegse Novgorodi asukad. Novgorodi tohuürikud pärinevad ajavahemikust 11-15. sajandini.
Riisipaber - saadakse kung -shu puu säsist spiraalse lõikamise teel. Kasvab looduslikult Lõuna-Hiinas ja Taivani põhjaosas. Kultiveeritakse laialdaselt Hiinas ja Jaapanis . Tegemist ei ole paberiga. Kasutati ennekõike Hiinas vesivärvidega maalimiseks. Kuna sarnaneb paberiga, hakatigi seda 19. sajandil, kui meresõitjad tõid selle materjali Inglismaale ja Ameerikassse, kutsuma riiisipaberiks.
Papüürus - saadakse papüüruslõikeheinast. Looduslikult kasvab Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Kirjutusmaterjalina võeti papüürus kasutusele Vanas- Egiptuses ilmselt juba Esimese Dünastia ajal ( 3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament.
Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi .
Paberi valmistamise toorained :
Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos .
Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi.
Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult.
Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga..
Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained ( zelatiin ) liimistamiseks, vesimärgid.
Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel:
Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus . Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest:

Paberitootmine Eestis:
1632 - 1638 Esimene paberiveski Eestis, Tartus trükkali Jackob Beckeri poolt endise linnaseveski Meltsiveski ruumides
1662 - 1667 Tallinna paberiveski Härjapää jõe ääres
1677 Johab Widenbauer taasavas Tallinna paberiveski. Veski hävis Põhjasõjas 1710
1717 - 1800 Hõimre mõisa Sulu paberiveski
1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres
Materjalirühmad, millest koosneb paber:
Kiudained: lina, puuvill , kanep , džuut, õled, okaspuude puit, lehtpuude puit, orgaanilised sünteetilised kiud,
mineraalsed kiud.
Täiteained: kaoliin , kriit, savi, talk, kips, titaanoksiid.
Liimitusained: tärklis, želatiin, taimsed liimid , kaseiin, kampol , sünteetilised polümeerid, parafiin.
Värvained: mineraalsed värvained, orgaanilised värvained.
Katteained: pigmendid , sideained , süntseetilised polümeerid, metallfoolium.
Lisandained: vesi, metalliioonid.
Liimistusained: Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale. Paberi liimistamiseks kasutatakse mitmesuguseid taimseid, loomseid ja sünteetilisi liimaineid. Kõige vanemateks liimaineteks on tärklisekliister ja želatiin. 19.sajandi alguses võeti kasutusele okaspuude vaigust saadav kampol. Liimistamine toimub hollenderis (paberimassi jahvataja).
pH: Peamine osa (80 ... 90 %) tselluloosi lagunemisest paberis langeb mitmesuguste happeliste ühendite poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele. Keskkonna reaktsiooni (happelisuse - aluselisuse) hindamiseks kasutatakse vesinikeksponenti ning tähistatakse pH - ga.
pH pH = 7 neutraalne keskkond
pH > 7 aluseline keskkond
Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele.
Happeline paber vananeb tunduvalt kiiremini, ta on mehaaniliselt vähevastupidav ning tundlik erinevate kahjulikult toimivate keskkonnategurite mõju suhtes.
Tselluloosi lagunemine : Kuna tselluloos on paberi peamiseks struktuurseks komponendiks, määravad just tema lagunemisprotsessid suures osas pabermaterjalide säilivuse. Paberi vananemine tähendabki eelkõige mitmesuguseid keemilis - füüsikalisi muutusi tselluloosis, mis on valdavalt põhjustatud kahest protsessist – hüdrolüüsist ja oksüdatsioonist. Hüdrolüüs on keemilise ühendi lagunemine vee toimel, üks aktiivsemaid reaktsioone, mis põhjustab muutusi materjalis ja objektide hävimist.
Tselluloosi hüdrolüüsi kutsuvad esile:
  • kõrge temperatuur (100 ... 140° C),
  • happed
  • bakterite ja mikroseente poolt eraldatavad ensüümid
Alates 19. sajandi esimesest poolest hakati kaltsumassi lisama õlgi, mis muutis paberi kvaliteedi oluliselt halvemaks. Õlgedes on tselluloosikiud lühikesed, palju on hemitselluloose ja mineraalaineid. Õlgede lisamine muudab paberi tihedamaks, tema mehaanilised omadused langevad ning paber muutub kiiresti kollaseks.
Kiudainete vastupidavus vananemisele:
Paberi valmistamiseks kasutatakse peamiselt taimse päritoluga kiudusid. Loomsetest kiududest siidi ja villa, kusjuures viimane leiab kasutamist väga harva.
Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt:
SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud . Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad.
NIINEKIUD - lina, kanep,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhivaalide ja teavikute säilitamine #1 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #2 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #3 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #4 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #5 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #6 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #7 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #8 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #9 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #10 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #11 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #12 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #13 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #14 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #15 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #16 Arhivaalide ja teavikute säilitamine #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Lisainfo

eksam

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
doc
Arhiivinduse vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik
21
docx
Ühiskonna inforessursside haldamine
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
472
pdf
EHITUSMATERJALID



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun