EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
.....................................................................................10 Laevastiku ohvitseride maja..................................................................................................10 Nõukogude aegne tüüpehitis.....................................................................................................12 Mustamäe kortermajad..........................................................................................................12 Orgaaniline arhitektuur.............................................................................................................14 Tartu loodusmaja...................................................................................................................14 Uusfunktsionalism....................................................................................................................16 Laeva katsesovhoosi keskus....................................................................................
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid,
van de Velde projekteeritud teatrimaja mudel.Liidu tegevuse tulemusena sündinud tähtsamaid töid on Hellerau aedlinn Presdani lähedal, mis avati 1911. aastal. Arhitektideks Paul-Schultze Mannburg ja Heirich Tessenow. Tuntud liikmed: P. Behrov, J. Hoffmann, W. Gropius, B. Taut, H. Vander, H. Tessenov, Mies Van der Rohe. Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. 4
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Kõik kommentaarid