paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega
Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid
(Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepärased kindlusetaolised ehitised, nad on
-filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
Kõik kommentaarid