Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)...............
Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Paris Jumalaema kirik Pariisis, Prantsusmaal. Millised nõuded arvestati Padised kloostri ehitamisel? Seda ehitasid tsisterlased. Klooster ei ole rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse.
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14
Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud
1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980). Poola valitsemisaeg, tõi Tartusse ka jesuiidid. 1583 aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis aga 1585aastal muudeti kolleegiumiks (Pullat, 1980). 9 Aastad 1601 põles Tarts Raekoda, 1624 aastal hävis Toomkiriku ajutine katus jaanitulest alguse saanud põlengus, kui 1625 aastal hõivasid Rootsi väed Tartu , oli see linn suures osas varemetes. Rootsi valitsus otsustas 1632 aastal rajada Tartusse ülikooli, mis esialgu alustas tööd Jesuiitide kolleegiumi ruumides Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel, hiljem koliti juba päris oma majja (Pullerits, 2005). 22. mail 1667 aastal oli Tartu taas leekides, tuli hävitas 60 maja linna südames, põlema süttis
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks.
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.
Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks
..27 Lehekülg 1 - 29 2. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? 18.saj viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. 1764. a. andis Saksa kunstiteadlane Winckelman välja raamatu antiikkunstiajaloost, kus ta ülistas antiikkunsti lihtust, selgust, loogilisust. Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus .
Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must PETERBURI JAANI KIRIK Referaat Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Tartu 2011 1 SAAMISE LUGU Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844. aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .......
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes
Kunst Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk.
sakraalarhitektuuris? Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Tallinn ja Põhja-Eesti, Tartu ja Lõuna- Eesti. 8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest?
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14
kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779 . aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359 . aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14
keskajast säilinud ehitiste kõrval11. Tallinnas on muu seas ehitisi kahelt silmapaistvalt autorilt kuulsalt sakslaselt Engel'ilt ja itaallaselt Rusca'lt. Engel oli Tallinnas linnaarkitekt aa. 1809-181412. Mis ta siin on ehitanud, pole seni kindlaks tehtud; stiilikriitiliste kaalutluste põhjal võiks teda pidada Toompeal oleva end. Üxküll'i maja, praeguse rahaministeeriumi hoone autoriks. Rusca plaanide järele on ehitatud aa. 1825-1827 kreeka-katoliku usu Nikolause kirik Vene tänaval13. Silmapaistvamad klassitsistlikus stiilis hooned Tallinnas peale mainitute oleksid: "Peterburi" võõrastemaja Rataskaevu tänaval, "Kuld Lõvi" võõrastemaja Harju t., majad Laial t. No.No. 5, 43, 45, Pikal t 19, 28, Niguliste t. 12, Kuninga t. 6, Toomkooli t. 9, Kohtu t. 2, rahukogu hoone Toompeal j. t. Suurepäralise klassitsistliku tervikuna esines Tallinnas kuni 19. sajandi lõpuni
Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki,renessanssi ja barokki Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
