Facebook Like

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui me vaatame Kahni Dhakas asuva hospidali fassaadi, märkame me sellel hiigelsuuri müstilisi silmi. Mida need tähendavad ?
  • Kuidas tuleb püha energia ehitistesse ?
  • Mis on paljude arvates tema parim töö[viide ?
  • Kes on kuulsamad postmodernismi esindajad ?
  • Mis on maksimum ?
 
Säutsu twitteris

EKSAM : ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI
EKSAMITEEMAD
Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine
6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis -filosoofiliste tõekspidamiste alusel
7) Histrotsismi enim mõjutanud
* Mineviku idealiseerimine –tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest
* Mineviku uurimine - tingisid muudatused suhtumises ajalukku
* Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt
* Isikupärase maitse esilekerkimine
* Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega
8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka
neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid .
Tunnused:
-minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
- neogootika , neorenesanss , neobarokk
- elektrika: erinevatestiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega
- raudkonsturktsioonide kasutuselevõtt (nt. Pariisi raamatukogulage kandvad peened raudpostid ja Paddingtoni raudteejaamad Londonis
- vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel
Arhitektid :
- Charles Barry (1795-1863): inglise arhitekt , töötas neogootika ja „uusrealistliku“ klassitsismi stiilis. Tööd: Londoni
parlamendihoone ,
- Charles Garnier´ (1825-1898): Prantsuse arhitekt,. Tuntuim projekt Monte Carlo kasiino teater
Hooned:
- Londoni parlamendihoone: selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks. Põhiosa on
klassistsitlikult reeglipärane ning gootikale viitavad vaid rohked kaunistused
- Pariisi ooperiteater: neobaroki kuulsaim ja lustlikem näide. Fassaadi paarisambad meenutavad Louvre´i 17 sajandil ehitatud
idafassaadi. Lisatud on palju toretsevaid detaile
Prantsumaa:
  • Õhtuas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnade restaureerimist

  • Neobaroki stiili tellijad olid enamasti uusrikkad , kes määrasid maitset Napoleon III ajal

Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon , metallkonstruktsioonid.
Londoni parlamendihoone- neogooti
Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa
Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa
Viini Kustiajaloo muuseum - neorenessans
Vladimiri palee - neorenessanss , Venemaa
1
National Theatre- neorenessanss, Tšehhi
Grand Opera , Pariis- neobarokk
Bode Museum - neobarokk, Saksamaa
Volkstheater- neobarokk, Austria
Historitsistlik arhitektuur Eestis
19. sajandi keskpaik ja teine pool
Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust-
Sisustus kaootiliselt paigutatud
Hooned:
Alatskivi mõis
Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva.
Läbi kahe korruse ulatuv hall on kujundatud sammasrõdu ja kahe hiigelkaminaga
Maailine park on suur ja paikneb vahelduvad reljeefiga maastikul, kus on 2 järve
Keila -Joa mõis
Keila - Joa mõis tekkis 17. sajandil. 1827. a omandas selleAlexander von Benckendorff . Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-
Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks
varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa
juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa
majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volkonskite omand.
Kose - Uuemõisa
Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852 . a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes
üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt)
ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on
säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad- tallid . Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a
ehitatud neogooti matusekabeli varemed.
Vasalemma
Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886 . a Saku
mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis
eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja
raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit ( kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid
inglise rüütlilosse. Rahutu ilmega fassaade liigendavad astmik - ja kolmnurkfrontoonid, gootikast mõjustatud tornikesed ning
teravkaarelised aknad. Lossi esinduslikem ruum on vestibüül, historitsistlikud interjöörid on suhteliselt lihtsa lahendusega.
Linnaplaneerimine 19. saj. teisel
Ehitustüübid: pangad , teatrid, koolid, haiglad , kaubamajd,
poolel – 20. saj. alguses
sakraalehitised
2
4) Ehitusmaterjalid : raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi
5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja
metalltarindid
18) Tellija soov –projekteerimisel kaasati inseneri , arhitekti ja sisekujundaja.
19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi
luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid.
20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need
minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid.
21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine.
22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas
kaasa uue ehituslaadi kujunemisele – kergus, läbipaistvus ja mahukus.
23) Metallurgia areng andis terase.
24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid .
25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja
eklektika ja historitsism.
Eestis:
19. sajandi teisele poolele on iseloomulik tööstuse, transpordi, kaubanduse ja põllumajanduse kiire areng. Selline protsesside kulg mõjutas
eelkõige linnasid, põhjustades nende kiire kasvu. Olulist rolli Eesti asustusstruktuuri arengus mängis raudtee ehitamine: tunduvalt
kiiremaks muutus linnade vaheline kauba ja inimeste liikumine ning jaamade ümber koondusid uued asulad, mis hiljem arenesid alevikeks
ja ning linadeks. Seevastu raudteest kaugemal paiknevate asulate rahvaarv vähenes [3]. Raudtee arenguga tekkis ka linnadele
arvestatav tagamaa, mis toetas suurte tööstuslinnade, nagu Narva ja Tallinn, teket. Linnades püüti säilitada feodalismiperioodist pärinevat
töö- ja elukohtade kompaktsust: vabrikud ehitati linnade lähedusse ning tööstushoonete kõrvale rajati terved rajoonid tööliste eluasemeteks.
Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad , kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned.
Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade
südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3].
Art Nouveau ( juugend ) arhitektuur
Juugend - 19.saj.-20.saj. vahetuse kunst
Euroopas
Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes,
galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel.
Juugendstiil on väliselt dekoratiivne .
Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist. Morris kutsus inimesi üles loobuma stiilide segust ,
luues samal ajal uut ja kordumatut stiili. Juugendajastu nimi pärineb, aga hoopiski Saksamaalt. Seal ilmus ajakiri „Jugend“, mis saksa
keeles tähendab noorust. Seda kõike ka juugend endas hõlmas ja kujutas. Juugendajatul hakati hindama nii uusi materjale, töövõtteid kui ka
tehnoloogiat. Põhjamaades hakati uudseid vorme tuletama rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast
Juugendarhitektuuris püüti nii fassaadi kui interjööri uuendada ning värskendada vastavalt vajadusele. Enamasti lõi piiri ette asjaolu, kuidas
kulgesid hoones ruumid. Seda tehti nii romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest , aga ka geomeetrilistest
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja
kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli
arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas
aga tunda ära juugendlik hoone? – Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest
hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud
looklevast raamistusest. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles on näha kordusi välisfassaadi ümaratest vormidest.
3
Juugendstiilile pole võõrad metallkonstruktsioonid, mida kasutati näiteks klaaslagedel.
Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide – klaas ja raud – vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid . iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest – ilu igaühele ja igas kohas luua.
Juugendi pealinn- Viin .
Geomeetriline. Mackintoch, Ver Sacrum- Wagner ,Olbrich, Hoffman .
Mackintoch- konstruktiivne ehk geomeetriline. Ruudumotiiv. 1. värv-tume mees, hele naine, 2. Ruumimäng, 3. joon, 4. ruut, 5. valgus-seob kõik eeleva. Arhitektuur- ruumi ja valguse konsentratsioon. Kunstisõprade maja. Arts and crafts, Glasgow raamatukogo- rangelt geomeetriline. Taimeornamentika.
Kunstisõbra maja.
Ver Sacrum- püha kevad: Wagner, Hoffman,Olbrich
Hoffman-vertikaalne triip, rütm , tihe ruudujaotus. Historitsismi vastand . Iga generatsioon peab leidma OMA. Arhitektuur on oma ajastu väljend. 3- triibu motiiv on Viini juugendist.(Hoffman ja Wagner)
Maaliline juugend. Henry van der Velde -
Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3-uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD
Art Nouveau (juugend) arhitektuur Esimene läbinisti juugendlik hoone Tallinnas pärineb tuntud soome arhitektide triolt Geselllius- Lindgren -Saarinen, mis on valminud aastal Eestis 1905. Selleks on Vana-Lõuna 37 asuv hoone, praeguse nimega Kalevi spordihall (end. A.M. Lutheri AS tööliste rahvamaja ) Nii Herman Gesellius, Armas Lindgren kui ka Elien Saarinen on kõik lõpetanud Helsingi tehnikakõrgkooli. Peale lõpetamist asutasid noored arhitektid aastal 1896 oma arhitektuuribüroo. Büroo tegutses aastani 1907 Veidi taanduv, efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Algselt ümbritses hoonet väike aed. Ehitist lähemalt vaadeldes ja analüüsides võime näha mitmeid juugendarhitektuurile omaseid nüansse. Paraboolsed kaared annavad väliskülgedele dünaamilisuse. Fassaadi vormirikkust täiendavad vaba paerustika, klaasi imiteeriv
paeladu ja tihe klaasruudustik.
Järgmise juugendhoone Tallinnast leiame kesklinnast. Selleks on kahe peterburilaste Alekesi Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekteeritud ning aastal 1906 valminud Saksa teater (praegune Draamateater ) Teatri kõik fassaadid on juugendlikult eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Välisseintel kasutatud rohke paerustika, millele vastanduvad siledad krohvipinnad annavad aimu, et inspiratsiooni on saadud juugendajastust. Kusjuures üks hoone projekteerimise nõuetest oli fakt, et see pidi olema tehtud paekivist. Tugevalt liigendatud hoonekehand annab aimu paljudest ruumidest interjööris ning seestpoolt väljapoole hoone projekteerimisest. Ehitise muudavad elegantseks kõrgel asetsevad kitsad aknad, venitatud ovaalid ning siledad vertikaalsiilud. Juba eelmise sajandi algul olid arhitektid sunnitud tegelema olukorraga, kus teatri krunt asub kahe tänava vahel ja turuplatsi vastas.. Arhitektide poolt oli selle probleemi lahenduseks välja mõeldud nii öelda „riputatud“ varikatus . Selle kinnitused ja valgustid ning madala paemüüriga ülejäänud tänavast veidi eraldatud peausteni juhtiv tee pidi antud kitsakohta parandama. Säilinud fotode järgi võime eeldada, et Saksa teatri interjöör jälgis suuresti Soome juugendi mõju.
Aasta hiljem valmis Tallinna vanalinna Nikolai Thamm noorema poolt projekteeritud tollane Tallinna Aadilkogu Seltsi seltsimaja, praegune Nukuteater . Nikolai Thamm noorem oli Tallinna üks viljakamaid arhitekte. Aastal 1907 jäeti endise Tallinna Teatri saaliosa taastamata – sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov . Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid.
4
Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad.
Eespool mainitud peterburilaste duo järgmiseks meistriteoseks Tallinnas on Pärnu mnt. 67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910 . Selles villas on juugend oma põhjamaises tõlgenduses leidnud mitmeid väljendusviise: majal on asümmeetriline üldplaan, keskne hall, ruumide avardumine terassidele ja otseloomulikult loodusliku materjali kasutamine. Ehitise asukoht võimaldas hoone niimoodi planeerida , et see sulandub otsekui loodusesse . Villa on valmistatud erinevatest materjalidest ning aknaid ümbritsevad raamistused. Arhitekt pole kartnud mängida erinevate vormide ning kujunditega, mis üheskoos moodustavad nauditava terviku. Tänasel päeval kutsutakse hoonet Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris.
Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904 -1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad , dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor . Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige kohal asub hiiglaslik kaaraken. Pikk 18 asuval ehitisel võime tõdeda, et see on täielikult J. Rosenbaumi käekiri. Antud hoone asub heas asukohas , kuna tahes- tahtmata saab ta oma eriilmelise fassaadi tõttu palju tähelepanu. Seda mõjutab asjaolu, et ümbritsevad hooned tunduvad Draakoni galerii kõrval üsna lihtsakoelised.
Kaks aastat hiljem, 1912, valmis Tallinnas Tatari 21b hoone, mille väliskülgedel on juugendstiilile palju omaseid detaile. Hoone arhitektiks on Karl Burman seenior, kes oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte. K. Burman seeniori võib nimetada üheks Eesti arhitektuuri alusepanijaks. Mitmes artiklis tuleb välja huvitav tähelepanek, et ta projekteeris maju justkui endale. Tihtipeale elas ta mingi aeg enda projekteeritud hoones. 1912. Aasta sügisel asub ta elama Tatari 21b viimasele korrusele, kus paiknes tema stuudio -ateljee. Hoone keskosas saame näha kaarakent, mis oma suursugusega hakkab esmajoones silma. Ehitise sissekäik on eenduv poolringi kujuline uks, mille kohal taaskord kõrgub suurejooneline kaaraken. Tatari 21b asuval hoone aknad on tugeva raamistusega ning ka need on kergelt eenduvad. Hoonet valgustab seespoolt ülal asuv klaaskuppel. Kuna hoone sissekäik on eenduv, siis see mängib hästi välja tema asukoha, kuna hoonesse sisenemiseks tuleb uksest sisse astuda pea täitsa tänavalt.
Aadressil Pärnu maantee 10 büroohoonet võime lugeda Eesti silmapaistvamaks juugendstiilis büroo- ja üürimajaks. Hoone projekteerijaks on ei keegi muu, kui soome arhitekt Eliel Saarinen. Monumentaalse 5-korruselise hoone esifassaad on ülalt stiilse tammevoodrit meenutavad materjaliga kaetud. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega hoonest sai kohe peale selle valmimist Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised dekoratiivskulptuurid. Hoonet võib käsitleda Saarineni Suur-Tallinna projektiks, mis kahjuks esimese ilmasõja tõttu teostumatta jäi.
Aastal 1913 valmis eestlaste rahvusteater , Estonia. Hoone arhitektideks on juba eespool mainitud Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Wivi Lönn oli Soome arhitekt, kes tegi oma eluajal palju koostööd nii Armas Lindgreni kui ka Alvar Aaltoga. Tollane Estonia seltsi komisjoni esimees Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi. Eeslinna pool jääv fassaad kujundati pidulikumalt, turu poole jääv tagasihoidlikumalt Hoone on jagatud kaheks osaks, üks tiib mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks tiiba ühendati omavahel restoraniga, mille ees on kaarja portiusega siseõu . Juugendliku mänglevuse loovad külgfassaadidel eenduvad trepikojad, tugeva vormiga rohelised astmelised katused ja sümmeetriline ehituskehand.
5
Frank Lloyd Wright
Frank Lloyd Wright [ rait ] (1867– 1959 ), USA arhitekt, orgaanilise arhitektuuri rajajaid . Kaufmanni maja Falling Water, Wrighti
eramu Taliesin West (Arizonas), Guggenheimi muuseum (New Yorgis ).
His work includes original and innovative examples of many building types , including offices, churches, schools , skyscrapers, hotels, and
museums . Wright also designed many of the interior elements of his buildings, such as the furniture and stained glass. Wright wrote 20
books and many articles and was a popular lecturer in the United States and in Europe . His colorful personal life often made headlines,
most notably for the 1914 fire and murders at his Taliesin studio . Already well known during his lifetime , Wright was recognized in 1991
by the American Institute of Architects as "the greatest American architect of all time".[1]
Preeriastiil- Väike maja, milles on palju ruumi. Madalad majad, madala kallakuga katusega , laiad rõhutatud korstnad, tugevalt eenduvad
katuseääred, terrassid . Kasutab rustikaalset kivi fassaadil.
Orgaaniline arhit.- looduskeskne, sobivus maastikku. Hoone kuju sõtuvalt asukohast ebakorrapärane, ka sulptuurne. Eeslistatud looduslikud
materjalid
Falligwater- „valged betoonplokid kose kohal“, asub kose kohal, vesi voolab alt läbi, mitmetasandilised konsoolpalkonid ja terrassid,
kasutab paekivi ja betooni.
Bauhaus . Tähtsamad ideoloogid, roll
Bauhaus (1926)
20. saj. arhitektuuri ajaloos
Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate
detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos . Arhitektuur toob kokku kunsti ja disaini ning kaotab piirid nende vahel: kunstiteos võib olla
vabrikus toodetud, tootedisain on midagi enamat kui vaid puhtpraktiline väärtus ja koolimaja-arhitektuur võib vabalt kasutada tehaste jaoks
mõeldud tehnoloogiat.
Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani
tegutseses kool Weimaris , aastal 1925 kolis kool tööstuslinna Dessausse ning aastatel 1932–1933 oli ta Berliinis.
Bauhausi koolihooned Weimaris ja Dessaus kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 1919–1928, Hannes Meyer (1928–1930) ja Ludwig Mies van der
Rohe(1930–1933). Peale nende töötasid koolis õppejõududena ka sellised nimekad kunstnikud nagu Paul Klee , Vassili Kandinsky ja László
Moholy - Nagy .
Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või
esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja
keskkonnakujundamises.
Bauhausi tegevuse lõpetas natside võimuletulek.
Bauhausi koolihoone koosneb kolmest omavahel ühendatud osast, mis on ehitatud selle funktsioonist lähtuvalt : töökodade osa on
kaetud klaasist rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult
asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust.
Saksamaal oli uute ideede eestvedajaks kunstikool Bauhaus, mis rajati 1919.a. Weimarisse, kust see 1925.a. tööstuslinna Dessausse ja
1932.a. Berliini üle viidi.
Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi
tulenema selle funktsioonist. Seetõttu muutusid igasugused kaunistused üleliigseteks. Selle asemel peeti geomeetriliste vormide
kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist.
Just nende põhimõtete pärast loetakse Bauhausi tööstusdisaini ja funktsionalismi sünnipaigaks.
6
Bauhausi koolihoone projekteerija teisi töösid
Bauhausi teise tuntuima arhitekti Ludwig Mies van der Rohe
Ühendas käsitöö ja kujutava kunsti, lähenedes disainile. Bauhausi manifesti aluseks Bruno Tauti Tööliste Kunstinõukogu
arhitektuuriprogramm. „kaoksid piirid käsitöö,skulptuuri ja maali vahel, jääks ainult üks: arhitektuur.“ Walter Gropius(bauhausi looja)
arendas edasi Tauti ideed. Johannes Itten. Moholy-Nagy. Franz Cizeki. Hans Poelzig. Peter Behrens. Van de Velde H. Meyer jagas
bauhausi neljaks osakonnaks: arhitektiuur, reklaam , puidu- ja metallitöö, tekstiil .
Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain ; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised
ja majanduslikud eelised; demokraatia.
Peale Gropiuse lahkumist Bauhaustist hakkas ta põhjalikumalt uurima elamuehitise problemaatikat. Et ehitada väikekortereid, mille
üüritase jääks rahva võimaluste piiresse , tuleb valitsusel, IDEED: 1. sätestama pindalade piirmäärad, et mitte ehitada liiga suuri kortereid,
2. vähendada teede ja kommunikatsioonide maksumust, 3. jagada ehituskrunte ning need ära võtta spekulantide käest, 4. liberaliseerida
tsoneerimiskorraldus ja ehituseeskirju. Tulemused: Weimari vabariigi riiklik toetus u miljoni uue korteri ehitamiseks. Selline
heaolüühiskonna idee lõppes 1929. aasta majanduskriisiga.
Le Corbusier ` arhitektuur
Le Corbusier [lö korbüzj'ee] (kodanikunimega Charles Édouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 – 27. august 1965) oli üks mõjukamaid 20.
sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid.
Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, kavandas
ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkassvõimaldab
vaba fassaadikujundust.
Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Šveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille 's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal.
Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandžabi osariigi pealinna Chandīgarhi.
*Mahtu maast lahti tõstev piotis, * Vaba fassaadikujundus tänu raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee,
* Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom-Ino.
missioonitundega, oluline arhitekt
moodas arhitektuuri 5 punkti:
maja toetub postidele
naitab kergust, vabaruum autodele
katusaed
vaba plaan
lintaken
nagu filmilint
vaba fassaad
ei soltu konstruktsioonist
August Perret, Rue Franklin 25, Pariis 1903
kubismi mõjud
suur mõjutaja Toskaana kloostris elamine
koosnes moodul üksustest
hiljem hakkas seda plaani kasutama eramutest
7
DOM INO, Domus ,Dominoes 1915 Maison Citrohan 1922 ratsionaalsus on kõige all
kõige eitaja , ei võta teiste ideid omaks teekond algab valjas
Weissrnhof 1927 elamumess
villa savoye
ei aksrpteeri sissepaasu
maja orgaaniline tervik, kus yks ruum läheb teiseks yle tal on vaid yks arhitktuur, ei ole uut ja vana
Ville Contemporain 1922
Le Corbusier – urbanist
ratsionaalselt organiseeritud linn= ratsionaalne yhiskond tihe linn pargis
urbanist vertikaalsus kõrghooned
linn 3 miljonile elanikule
tihe keskus, väikesed vahemaad ei trammile kesklinnas
keskel suur plats , helikopterie maandumisplats, mida kasutati linnas taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!!
maaomandus linnades -vaja metoodilist maa-poliitikat eksistentsmiinimum!!!
mees ja naine vordsed
lapsi peab kasvatama ÜHISKOND! optimaalne mja korgus 9-11 korrust
Aga eitada ei saa, et Le Corbusier’ nägemus arhitektuurist oli totalitaarne, nagu modernistlikel arhitektidel tihti kombeks oli. Ta tahtis kontrollida kõike alates suureskaalalistest urbanistlikest programmidest kuni pisidetailideni. Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu.
Ma arvan, et osa Le Corbusier’ propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud. Tollased historitsistlike ja juugendstiilis kaunistustega ülekoormatud ruumid ja hooned vajasid tõepoolest ratsionaalset ja ergonoomilist ümberkorraldust. Karkassehitiste vaba põhiplaan ja fassaadikujundus on ühed oluliseimaid uuendused 20. sajandi arhitektuuris ja selleni oleks ehitusmeetodite arengu tõttu nii või teisiti jõutud. Ehitustegevuse ratsionaliseerumine ja tööstuslikuks muutmine ajal, mil valitses suur elamute defitsiit, oli vältimatu.
Aga nii väikestest muudatustest Le Corbusier’le ei piisanud. Eesmärgiks oli välja töötada tüüpelamu tüüpvajaduste ja tüüpemotsioonidega tüüpinimese jaoks. Ja tema loodud „tüüparhitektuuri“ kohaselt soovis ta ümber ehitada kõik maailma linnad ja maapiirkonnadki Moskvast Buenos Aireseni ja ilma eranditeta,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #1 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #2 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #3 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #4 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #5 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #6 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #7 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #8 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #9 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #10 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #11 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #12 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #13 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #14 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #15 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #16 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #17 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #18 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #19 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #20 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #21 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #22 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #23 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #24 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #25 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #26 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #27 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #28 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #29 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #30 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #31 Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eer.viin Õppematerjali autor

Lisainfo

Arhitektuuri ja linnaehituse ajalugu 19.saj. teisest poolest tänapäevani (EEA7351) TTÜ
Karin Hallas-Murula
Ilus Konspekt Eksamiks

EEA7351 , Arhitektuuri ajalugu , Arhitektuur , Karin Hallas-Murula , TTÜ , konspekt , küsimused , vastused , eksam , 2017

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
48
pdf
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
13
pdf
20-sajandi arhitektuuri ajalugu
120
docx
20 -21-sajandi kunst
119
doc
20 SAJANDI KUNST
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun