Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arhitektuur ja graafika (0)

1 Hindamata
Punktid
Arhitektuur ja graafika #1 Arhitektuur ja graafika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RistoA Õppematerjali autor
Mõisted ning kõik olulisem, mida sellest teemast teada.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
odt

Kunstiliigid

· profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell

Kunst
thumbnail
4
docx

Kunstiõpetuse konspekt

Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.  piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus.

Kunstiõpetus
thumbnail
10
doc

Kuntstiliigid

Kunstiliigid Koostaja: Juhendaja: Sisukord: · Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et arhitektuur kuulub ühtlasi ainelisse kultuuri ja kunsti, sõltub ta oluliselt nii

Kunst
thumbnail
5
rtf

Kunsti Liigid

Kujutav kunst on kunstiaru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemis meelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele ­ tume, valgus ­ vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kitsamas mõttes on kujutava kunsti liigid grafika, maalikunst ja skulptuur. See liigitakse: * Maalikunst * Graafika * Skulptuur *Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst: vitraaz, tahvelmaal (tiib/kappaltarid), fresko, raamatukunst, miniatuurmaal. Vitraaz oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid

Kunst
thumbnail
8
docx

Graafikakunst Saksamaal

mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel

Informatsiooninduse areng ja ajalugu
thumbnail
7
doc

Kunstiliigid

hõlmab inimese elu ja tegevuse ruumilist keskkonda. Lihtsamini öeldes on see hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Selle erinevaid stiile on väga palju. Arhitektuuri liigitatakse: Sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) Profaanararhidektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) Maastikuarhidektuuriks (aed, park ) Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust

Kunst
thumbnail
5
doc

Kunstikultuuri ajalugu: kunsti ja kultuuri olemus.

muuseumis on käinud vähesed. Kujutavat kunsti tajume silma kaudu. Tuleb harjutada silma, et see õpiks ümbritsevat elu nägema võimalikult täpselt. Inimese meeled on arendatvad ­ kunstnik treenib oma nägemist ja suudab seega kujutada seda mida näeb. Igapäevaelus vaatame me pealiskaudselt. Kui paljud oskavad kirjeldada koolimaja värvi või naabri riietust. Piirid üksikute kunstiliikide vahel ei ole alati selged. Näiteks: skulptuur või arhitektuur. KUNSTIMÕISTED Teema: peamõte kunstiteose aine, mille on valinud kunstnik (nt. Mütoloogiline, ajalooline, sõjateema). Zanr ­ kunstiloomingu sinu iseloomust tingitud esitamis- ja kujutamisvorm. Nt maalikunstis ajaloomaal, portree, natüürmort, maastikumaal, akt jne. Süzee ­ kujutatav objekt Motiiv ­ element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris. Näiteks: korduv ornamnet, keskajal surma motiiv.( ,,Tallinna motiiv")

Kunstiajalugu
thumbnail
106
docx

KUNSTI AJALUGU I töö

Leonardo da Vinci autoportree. 36 37 GRUPIPORTREE portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. Vana Rooma Abielupaari portree. 1saj. pKr Monterfeltro altarimaal, u 1472-1474 Franz Hals, Püha jüri laskuritekompanii ohvitserite bankett 1616 38 SKULPTUUR on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm. Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur. Autor on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 30. mail 1999. aastal. 39 Michelangelo «Taavet» valmis1501. ja 1504 vahel Auguste Rodin, „Mõtleja“ 40 RELJEEF

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun