Arhiivinduse vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Säilitamise põhimõisted
Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist , takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda:
    ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda
    korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine
Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms).
Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel:
   kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse;
   muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks;
   eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine
Restaureerimine ( ennistamine ) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Kuna teave objektide varasema seisundi kohta on alati puudulik, viib restatureerimine paratamtult suurematele või väiksematele muutustele objektis. Teabeasutustes säilitatavate objektide põhifunktsioon, olla infoallikaks, tingib vajaduse nende säilitamiseks võimalikult muutmata kujul.
Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arhivaali võimalikult nii nagu see on meieni jõudnud.
Pööratavus - Selle nn. minimalismiprintsiibiga seostub ka nõue töötluste pööratavusele – kõik see, mis me objektiga ette võtame peab olema võimalikult väikeste kahjudega uuesti eemaldatav.
Dokumenteeritus - kõik säilitustegevused peaksid olema dokumenteeritud. Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud).
 
Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid)
Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale.
Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav.
nt. Lauselli Jumalanna 2200018000 eKr. Prantsusmaa
Kalenderkivi K-52. Inglismaa 4 aastatuhat eKr.
Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia)
Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust.
savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina.

Metallid - Ennekõike vask, pronks, tina, messing, aga ka muud metallid. Varajased Heebrea kirjutised 15-14 sajand eKr olid tehtud metallile (pronks) ja ka savinõudele. Roomlased kasutasid pronksi kirjutusmaterjalina. Rooma sõdurid võisid lahinguväljal oma testamendi kirjutada oma kilbile või siis mõõgatupele

Puit - Puittahvleid on kasutatud kirjutamiseks samuti iidsetest aegadest. Puidust tahvlid kaeti vaha, kriidi või kipsikihiga. Tekst kraabiti metallist või luust stiilusega kattekihti. Teksti kustutamiseks kattekiht silendati. Üksikud tahvlid ühendati raamatuks. Sellised puittahvlitest raamatud olid kasutusel ka peale paberi kasutuselevõttu, neid kasutati veel näiteks 14. sajandi alguses Euroopas


nt. Kipsiseguga kaetud puittahvel Egiptus 13. sajand eKr

Puulehed - 1 sajand eKr , Puulehtede kasutamine kirjutusmaterjalina on tuntud paljude rahvaste juures. Sürakuusa kohtud kirjutasid oliivipuu lehtedele nende kodanike nimed, kes saadeti karistuseks maapakku. Puulehtedele kirjutamine oli kuni viimase ajani laialt levinud Indias ja Sri Lankal . Sri Lankal kasutati kirjutusmaterjalina talipoti puu lehti, Assamis kasutati aaloe lehti, teistes India osades palmüürapalmi. Pärast kirjutise valmimist tehti palmilehtedesse kaks auku ja seoti nööriga lehed raamatuks kokku ja varustati puukaantega

Puude koor - Puude koort on ühel või teisel moel kasutanud kirjutusmaterjalina paljud kultuurid üle kogu maakera. Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid kasetohtu, nagu ka keskaegse Novgorodi asukad. Novgorodi tohuürikud pärinevad ajavahemikust 11-15. sajandini.


nt. Onfimi (7 aastane) joonistused kasetohul, Novgorod , 12. sajandi lõpp – 13. sajandi algus.
Maiad , Dresdeni koodeks , 900 – 1100 Kr. Puukoorest materjal – huun.
Riisipaber - saadakse kung -shu puu säsist spiraalse lõikamise teel. Kasvab looduslikult Lõuna-Hiinas ja Taivani põhjaosas. Kultiveeritakse laialdaselt Hiinas ja Jaapanis . Tegemist ei ole paberiga. Kasutati ennekõike Hiinas vesivärvidega maalimiseks. Kuna sarnaneb paberiga, hakatigi seda 19. sajandil, kui meresõitjad tõid selle materjali Inglismaale ja Ameerikassse, kutsuma riiisipaberiks.
Mehhikos , Kesk ja Lõuna Ameerikas valmistati kirjutusmaterjali metsiku viigipuu niinekoore tampimise teel. Saadud materjal kaeti lubjapastaga. Lehed volditi raamatukujuliselt kokku. Kirjutati mõlemale küljele.
Tapa - üldiselt kasutatav termin tähistamaks Vaikse Ookeani saartel – Polüneesias ja Melaneesias levinud puukoorest valmistatud tekstiilmaterjale, mida kasutati riiete valmistamiseks ning majade ehitamiseks ja paljudeks muudeks eesmärkideks. Tapa on tavaliselt küllaltki rikkalikult dekoreeritud. Tegemist ei olnud otseselt kirjutusmaterjaliga

Papüürus - saadakse papüüruslõikeheinast. Looduslikult kasvab Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Kirjutusmaterjalina võeti papüürus kasutusele Vanas- Egiptuses ilmselt juba Esimese Dünastia ajal ( 3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament.


Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud (vähemalt aastast 200 eKr) on selle legendi ümber lükanud. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi .
Paberi valmistamise toorained
Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos .
Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi.
Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult.
Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu.
Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained ( zelatiin ) liimistamiseks, vesimärgid.
Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse
 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse . Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias.
Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel
Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus . Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest:

Paberi koostis on tema tootmise ajaloo jooksul oluliselt muutunud ning need muutused mõjutavad märkimisväärselt paberi vananemist. Sõltuvalt kasutatud toorainest ning valmistatavast paberisordist on paberi tehnoloogiline protsess olnud oluliste erinevustega. Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel. Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol , paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised muutused mõjusid väga halvasti paberi kvaliteedile ja vananemisele vastupidavusele. Uuringud on näidanud, et kõige vähem vastupidav paber on valmistatud aastatel 1840 – 1950. Hiljem on paberi kvaliteet hakanud tõusma. Eestis kasutatava paberi kvaliteet muutus oluliselt paremaks alates 1990. aastatest .
 
Paberitootmine Eestis
1632 - 1638 Esimene paberiveski Eestis, Tartus trükkali Jackob Beckeri poolt endise linnaseveski Meltsiveski ruumides
1662 - 1667 Tallinna paberiveski Härjapää jõe ääres
1677 Johab Widenbauer taasavas Tallinna paberiveski. Veski hävis Põhjasõjas 1710
1717 - 1800 Hõimre mõisa Sulu paberiveski
1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres
 
Materjalirühmad, millest koosneb paber
KIUDAINED
lina
puuvill
kanep
džuut
õled
okaspuude puit
lehtpuude puit
orgaanilised sünteetilised kiud
mineraalsed kiud
TÄITEAINED
kaoliin
kriit
savi
talk
kips
titaanoksiid
LIIMISTUSAINED
tärklis
želatiin
taimsed liimid
kaseiin
kampol
sünteetilised polümeerid
parafiin
VÄRVAINED
mineraalsed värvained
orgaanilised värvained
KATTEAINED
pigmendid
sideained
sünteetilised polümeerid
metallfoolium
LISANDAINED
vesi
metalliioonid
 
Liimistusained
Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale.
Paberi liimistamiseks kasutatakse mitmesuguseid taimseid, loomseid ja sünteetilisi liimaineid. Kõige vanemateks liimaineteks on tärklisekliister ja želatiin. 19.sajandi alguses võeti kasutusele okaspuude vaigust saadav kampol.
Kui tärklise ja želatiiniga liimistatakse peamiselt paberi pinda, siis kampol lisatakse otse paberimassi (1,5 ... 2 % kiudude massist). Liimistamine toimub hollenderis (paberimassi jahvataja).
 
pH
Peamine osa (80 ... 90 %) tselluloosi lagunemisest paberis langeb mitmesuguste happeliste ühendite poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele. Keskkonna reaktsiooni (happelisuse - aluselisuse) hindamiseks kasutatakse negatiivset kümnendlogaritmi vesinikioonide kontsentratsioonist, mida nimetatakse vesinikeksponendiks ning tähistatakse pH - ga.
pH pH = 7 neutraalne keskkond
pH > 7 aluseline keskkond
Paberi reaktsioon sõltub tema valmistamiseks kasutatud toorainest, valmistamise tehnoloogiast ning hilisematest säilitustingimustest. Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele.
Kvaliteetsetel pikaealistel paberitel on pH > 6,5. Happelisust vahemikus 6,0 ... 7,0 peetakse üldjuhul paberi normaalseks happelisuseks. Paberi reaktsioon 5,0 ... 6,0 näitab meile, et tegemist on keskmiselt happelise paberiga ning pH
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhiivinduse vastused #1 Arhiivinduse vastused #2 Arhiivinduse vastused #3 Arhiivinduse vastused #4 Arhiivinduse vastused #5 Arhiivinduse vastused #6 Arhiivinduse vastused #7 Arhiivinduse vastused #8 Arhiivinduse vastused #9 Arhiivinduse vastused #10 Arhiivinduse vastused #11 Arhiivinduse vastused #12 Arhiivinduse vastused #13 Arhiivinduse vastused #14 Arhiivinduse vastused #15 Arhiivinduse vastused #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lsumberg Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
docx
Arhivaalide ja teavikute säilitamine
16
doc
Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
21
docx
Ühiskonna inforessursside haldamine
1072
pdf
Logistika õpik
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
32
doc
Eksami küsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !