Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised peavad olema arhivaari uued kutseoskused ?
  • Mis on AIS, mis on Saaga ?
 
Säutsu twitteris
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid.
Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi – nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (üriku­teadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vunda­mendiks, jne.
Arhiivindus kitsamalt on:
* arhiivi organisatsioon ja juhtimine
* kogumine e komplekteerimine
* hindamine e ekspertiis
* korrastamine, kirjeldamine
* koolitus
* säilitamine
* kasutamine jne.
arhiiviasutuse põhifunktsioonid:
Arhiivikorralduse kujunemislugu : pertinentsi­printsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip , Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel.
Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsi­printsiip – iga arhivaal on unikaalne teavik , mille korrasta­mise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom.
Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana , järgi koosnes riigiaparaat 3 osast:
1) Riigi kantselei ja kohtud
2) Finants - ja sh fiskaalsüsteem (majandus)
3) arhiiv ehk Registratuur – süsteem kõige selle juhtimiseks.
Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi:
1. Maahärra asjad (Causae domini )
2. Alamate asjad (Causae subditorum)
3. Välisküsimused (Causae extraneorum)
Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki :
a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia
17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid . Sel ajal eral­dub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiivi­teooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose “De Archivis”. Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur).
Arhiivikorralduse alusena juurutati – territoriaalset pertinentsiprintsiipi.
Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna:
  • geograafilise koha
  • teema
  • asi
  • kronoloogia järg
    Järgmised uuendused pärinevad Georg Aebbtlinilt ( 1669 ). Tema loogika
    kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi:
    1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv);
    2. uuemate (alates 16. saj) riigi- ja fiskaaldokumentide arhiiv (aktide arhiiv);
    3. registratuur – jooksva asjaajamise arhiiv.

    Epohhiloovaks meheks Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel (Handbuch für angehende Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsi­printsiibi täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv).

    Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks:
  • valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid;
  • maaasjad;
  • riigiasjad;
  • kiriku– ja usuasjad;
  • välisasjad;
    Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks.
    Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel.
    Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist , mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindus­süstee­mi tekke. Revolutsi­ooni ajal – ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks pere­meheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus , mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv , mis allus rahvus­kogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus.
    Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe :
    1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest!
    2. Arhiivide avalikkuse printsiip – igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi).
    3. Ekspertiisi probleemid – mida arhiivi võtta, mida mitte.
    Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid. Ajaloolise väärtusega dokumen­did koondati raamatukokku. Sellega toonitati, et arhiiv ei ole kultuuriasutus (seda on raamatukogu); arhiiv on riigi atribuut!
    1821 asutati Pariisis École Nationale des Chartes (eestipäraselt kasutatud kui Hartade kool). Kooli eesmärgiks oli arhivaaride ja raamatu­ kogude töötajate koolitamine.
    Kõige selle taustal oli arhiivinduse süsteem oma arengus jõudnud kriisi, mis avaldus dokumentide korrastamise põhimõtetes, sest kehtinud pertinentsiprintsiip ei toiminud enam – kogunevate doku­men­tide hulk oli kasvanud, iga dokumenti ei saanud hoida täiesti iseseisva üksusena, puudus oli arhivaaridest.
    Provenientsiprintsiibi väljakujunemine ja mõiste sisu.
    Revolutsiooniks arhiiviteoorias loetakse provenientsiprintsiibi välja­töö­tamist ja rakendamist. Provenientsiprintsiip – ühe arhiivimoodustaja tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei segata teistsuguse päritoluga arhivaalidega. Arhiivimoodustajaks (või ka fondimoodustaja) on asutus või isik, kelle tegevuse tu­lemusena arhiiv on moodustunud. Säilitatakse võimalikult sama­sugune struktuur nagu see oli korraldatud asutuses.
    Sellise meie jaoks lihtsa tõe – arhivaar peab üles näitama austust arhiivi looja ning asjaajamise terviklikkuse vastu (“ respect de fonds”), ütles 1841. a välja Natalis De Wailly. Siit alates sai provenientsiprintsiibist arhiivinduse keskne teoreetiline alus. Arhiivifondi mõiste võttis kasutusele François Guizot (minister, peaminister , aja­loolane). Asutuse arhiiv moodustab üle andes iseseisva fondi
    Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi­teoreetiline diskussioo­n, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip.
    18. sajandil, mil Saksamaa oli killustanud sadadeks riigikesteks, eksisteeris u 3 liiki arhiive:
    • Dünastiline arhiiv (Hausarchiv) – valitseva dünastia perekondade kohta käivad dokumendid;
    • Riigiarhiiv (Stadtsarchiv) – välispoliitilised, diplomaatilised lepingud ;
    • Maa-arhiiv (Landesarchiv) – sisemine haldus, maksumajan­dus, kohtud.

    19. sajandi algusega, mis seostub Napoleoni sõdadega ning mis tõi kaasa riigi­kes­te arvu languse, käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline ajalooseltside teke.
    Saksamaa arhiivinduse suur­kuju Leopold von Ranke (1795– 1886 ) – Preisi TA liige, Berliini ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historio­graaf, allika­kriiti­lise meetodi silmapaistev arendaja ning rakendaja , initsia­tiivil tõusis plahvatusli­kult arhiivide osakaal/tähendus ajaloo uuri­mi­sel. Ranke: Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis , diskvali­fi­tsee­rub! Sellest kujunes saksa ajaloolase professionaal­suse määratlemise ree­gel. Varasem seisukoht oli olnud: arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimi­sega!
    Arhiivinduse teooriat ja praktikat arendasid edasi mitmed Ranke õpilased:
    • Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 – Wilhelm Wattenbach esines tööga arhiivide ja raamatu­kogude spetsiifilistest erinevustest.
    • Aastatel 1875-1895 kujunes arhiivist välja teadusasutus. Preisi direktor Hein­rich von Sybel töötas arhiivile välja ka Preisi salajase arhiivi tööees­kirjad.
    • Juhtiv provenientsiprintsiibi juurutaja Saksa­maal oli Max Lehmann.

    Mõningasest kriitikast hoolimata jäi provenientsiprintsiip arhiivinduses kandvaks ja on seda tänini, täiustatud kujul. Max Lehmanni täiendus on sõnastatud struktuuri­print­siibina – lahtiseletatuna, et ei respekteerita mitte ainult fondide terviklikkust (fonde ei lõhuta allikaliikide kaupa), vaid respektee­ritakse ka fondide sisemist korraldust ehk struktuuri, ülesehitust. Seda on nimetatud ka provenientsiprintsiibi korollaa­­riks (= lisand , tõestusest järelduv väide).

    Diskussioonides sai saksa arhivaaridele selgeks, et arhii­vide isegi osaline ümber­kor­ral­damine ei ole mõttekas. Selliselt sõnas­ta­ti ka tänase asjaajamise üks kesksemaid reegleid – Arhiivi loomine algab kantseleist! See on registratuuriprintsiibi põhi­ sisuks . S.t juba enne dokumentide teket peavad olemas olema kaustade seeriad , kuhu tekkivad doku­­mendid hakkavad ladestuma. Kõigil kaustadele määrati säilitustäht­ajad. Algdokumentide kaustad , mille teave on kontsentreeritult olemas üldistatumates dokumenti­des, on lühiajalise säilitusajaga (3 või 5 aastat) ja need ei jõua arhiivi.
    See on ka tänase Eesti arhiivinduse algtõde: arhiivi korrastamine algab enne, kui dokumendid sünnivad – arhivaar kinnitab (või kooskõlastab) institutsiooni asjaaja­mise juhendi ja kaustade säilitustähtajad.
    Venemaa arhiivindus: Ivan IV arhiiv, vene arhiivinduse väljakujunemist mõjutanud korraldused ning iseloomulikud jooned.
    Vanimad arhiivid asusid Kiievi-Venes, palju käsikirjalisi kogusid asus kloostrites, mis tollased tähtsamad hoiupaigad. Ühtteist hoiti ka vürstikodade juures. Varase­maks ülevenemaaliseks arhiiviks – Ivan IV arhiiv,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #1 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #2 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #3 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #4 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #5 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #6 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #7 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #8 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #9 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #10 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #11 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #12 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #13 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #14 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #15 Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor renzo11 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kitsam ja laiem mõiste, Provenientsiprintsiip, pransuse rev. ja selle mõju, saksa arhiivinduse kujunemislugu, venemaa arhiivindus, Eesti arhiivinduse kujunemislugu jne
    kitsam ja laiem mõiste , provenientsiprintsiip , pransuse rev , ja selle mõju , saksa arhiivinduse kujunemislugu , venemaa arhiivindus , eesti arhiivinduse kujunemislugu

    Mõisted

    Sisukord

    • Laiemas
    • Umsiedlung
    • American dream

    Teemad

    • Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, a
    • rhiiviasutuse põhifunktsioonid
    • kitsamalt
    • arhiiviasutuse põhifunktsioonid
    • Arhiivikorralduse kujunemislugu
    • pertinentsi
    • printsiip
    • Rammingeni süsteem, Baldassare
    • Bonifacio
    • territoriaalsene pertinentsiprintsiip
    • Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich
    • Zinkernagel
    • pertinentsiprintsiip
    • Jakob von Rammingeni
    • Registratuur
    • Causae domini
    • Causae subditorum
    • Causae extraneorum
    • Personalia
    • sajandil
    • arhiiviteooria
    • Baldassare Bonifaciot
    • arhiiv
    • territoriaalset pertinentsiprintsiipi
    • Georg Aebbtlinilt
    • Handbuch für angehende
    • pertinentsiprintsiibi
    • Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel
    • Suurest Prantsuse revolutsioonist
    • arhiiviseadus
    • Gaston Camus
    • Provenientsiprintsiibi väljakujunemine ja mõiste sisu
    • provenientsiprintsiibi
    • Arhiivimoodustajaks
    • Natalis De Wailly
    • Arhiivifondi
    • François Guizot
    • Saksa arhiivinduse kujunemislugu: Leopold von Ranke ja tema õpilaste arhiivi
    • teoreetiline diskussioo
    • n, struktuuriprintsiip, registratuuriprintsiip
    • Hausarchiv
    • Stadtsarchiv
    • Landesarchiv
    • Leopold von Ranke (1795–1886)
    • Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis
    • diskvalifitseerub!
    • Wilhelm Wattenbach
    • Heinrich von
    • Sybel
    • Max Lehmann
    • struktuuriprintsiibina
    • Arhiivi
    • registratuuriprintsiibi
    • säilitustähtajad
    • Venemaa arhiivindus: Ivan IV arhiiv, vene arhiivinduse väljakujunemist mõjutanud
    • korraldused ning iseloomulikud jooned
    • Ivan IV arhiiv
    • Peeter I reforme
    • spetsiali
    • seeritud arhiive
    • kutsenõuded
    • kogumise põhimõtete
    • N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse
    • alused
    • Riiklik arhiivifond
    • Arhiivi organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks oli Arhiivide Peavalitsus. Kuni 1960
    • aastateni oli arhiivindus NKVD - Siseministeeriumi valitsemisalas, siis läks Ministrite
    • Nõukogu otsealluvusse. Ka liiduvabariikides ja oblastites moodustati arhiivivalitsused
    • Eesti arhiivinduse eellugu
    • Friedrich Georg von Bunge
    • Theodor Schiemann
    • Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani
    • Arno Rafael Cederberg
    • Eesti
    • Riigi Keskarhiiv (ERKA)
    • Riigiarhiiv (RA)
    • Friedrich Nineve (1857-1929)
    • Otto Liiv
    • 1940
    • Arhiivinduse teoreetilised lähtepunktid 1930. aastail
    • Nõukogulikud ümberkorraldused Eesti arhiivinduses ja edasine tegevus
    • Sõja ajal
    • Pärast sõda
    • riiklikud
    • keskarhiivid
    • parteiarhiiv
    • Voldemar Miller
    • makulatuurikampaaniat
    • II maailmasõja mõjud arhiivinduse arengule tervikuna
    • Arhiivitöö põhirõhk on nihkunud dokumentide
    • säilitamiselt valiku tegemisele, missuguseid dokumente säilitada
    • records manager)
    • Solon J. Buck
    • ja demokraatliku arhiivinduse põhiprintsiibid
    • 50. aastate muutused maailma arhiivinduses, seda mõjutanud tegurid, Rahvus
    • vahelise Arhiivinõukogu teke ja tegevussuunad
    • ajaloouurimiselt arhiivindusele
    • Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA)
    • Theodore R. Schellenberg
    • i teooria
    • evidential value)
    • informational value)
    • Juurdepääsu liberaliseerimine arhiividokumentidele
    • informatsioonivabadus on sotsiaalne privileeg, mis annab vabaduse
    • millegi uurimiseks, kuid õigus eraelu puutumatusele on klassikaline inimõigus
    • Isikuandmete kaitse vajadus ja seda mõjutanud otsused. Eric Ketelaari seisukoht
    • Kesksed juurdepääsu reguleerivad seadused ja määrused Eestis, juurdepääsu
    • piiran
    • gute
    • olulisemat printsiipi. Kuidas defineeritakse isikuandmeid (mõiste ja sisu)
    • Juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamise võimalikkus (kaalutlemine)?
    • juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi
    • piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena
    • nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad
    • olema avalikud
    • Isikuandmed
    • Eraelulised isikuandmed on
    • Delikaatsed isikuandmed on
    • Kaalutlemine
    • 90. aastate olulised muutused arhiivinduse arengus (põhjused ja tagajärjed)
    • arhiivi olemuse muutumine
    • Eesti Vabariigi arhiivisüsteemi struktuur
    • http://www.ra.ee/file_storage/2/1080
    • Rahvusarhiivi tegevusprioriteedid tänasel päeval (digitaalarhiiv, virtuaalne uurimis
    • saal)
    • Virtuaalne arhiivi uurimissaal VAU
    • Arhiivi vaade
    • Personaalne vaade
    • Kasutajakonto
    • Lingimärkmik
    • Andmebaasid
    • Sotsiaalne vaade
    • Foorum: V
    • Kasutajate andmebaasid
    • Dokumentide hindamine (laiemalt): miks hinnatakse dokumente; hindamise erinevad
    • kriteeriumid (seisukohad), põhilised meetodid (sisu, hindamisel esitatavad küsimu
    • sed);
    • millal tuleb dokumente hinnata
    • Hindamiskriteeriumid
    • Hinnatakse
    • Dokumentide hindamise mõiste. Eesti praktika põhised hindamise põhimõtted. Mis on
    • arhiiviväärtuslik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid. Eelhinda
    • mise mõiste
    • avaliku arhiivi
    • asutuse
    • Arhiiviväärtuslik teave on
    • Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid
    • Eelhindamine
    • Digitaaldokumentidega kaasnevad probleemid
    • Säilitamise põhimõisted ja printsiibid. Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevad
    • arhivaalide säilitamise nõuded. Dokumendi struktuurne info. Säilitamise meetodid
    • Kahjustavad väliskeskkonna tegurid
    • Põhimõisted
    • Säilitamine
    • ARHIIVISEADUS
    • peatükk
    • ARHIVAALIDE KAITSE
    • §38. Arhivaalide säilimise tagamine
    • ARHIIVIEESKIRI
    • VIII. ARHIVAALIDE SÄILITAMINE JA KAITSE
    • jagu. Arhivaalide säilitamise alused
    • Struktuurne info
    • Säilitusmeetodod
    • Kahjustavad väliskeskonna teg
    • Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri
    • liigid, mis on AIS, mis on Saaga? Minu kui uurija isiklikud kohustused uurimissaalis
    • töötades
    • arhivaalide lugemissaalis kasutusse andmine
    • http://ais.ra.ee/

    Kommentaarid (1)

    Myrka91 profiilipilt
    Merlin Lumiste: Oli tõesti kasulik ning vastas kordamisküsimustele korralikult ära.
    18:32 30-05-2012


    Sarnased materjalid

    16
    doc
    Arhiivinduse vastused
    51
    odt
    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    11
    docx
    Allikaõpetuse kordamisküsimused vastustega
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    27
    docx
    Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
    28
    doc
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    12
    doc
    Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !