Arhiivinduse alused (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ARHIIVINDUSE ALUSED
KORDAMINE JA EKSAMIPILETID
2012/13 KEVAD
PÕHIMÕISTED
Arhiivindus , arhiivihaldus
Arhiiv
Kollektsioon
Arhiivimoodustaja
Dokument
Arhivaal
Säilik
Sari
TEEMAD
Arhiivinduse arengulugu
Dokumendi elukaar : dokumendihaldus , arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine
Liigitamine : dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem
Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip
Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand
Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu
Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus
Hävitamine
Avalikku arhiivi üleandmine
Arhiivinduslikud printsiibid
Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta
kasutatav uurijate poolt.
Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet:
  • päritolu- ehk provenientsiprintsiipi.

Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Arhivaalide kuuluvus arhiivi ja nende päritolu peab olema selgesti jälgitav ja eristatav. Niimoodi tagatakse arhiivi kadudeta säilimine. Digitaalsete andmekogude osas võib päritoluprintsiibi järgimine tekitada küsimusi. Erinevad asutused kannavad andmeid ühte ja samasse andmekogusse, kasutavad ja töötlevad neid aga hoopiski teised. Sellegipoolest kuuluvad andmed ise ja vastutus nende eest alati asutusele endale, andmekogu tehnilised lahendused peavad säilitama info andmeandjate (st päritolu) kohta metaandmetena.
  • algse korra austamise ehk registratuuriprintsiipi

Korrastamisel tuleb lähtuda arhiivi moodustumise algsest korrast, et säiliksid seosed arhiivimoodustaja funktsioonide ja/või tegevuste ning nende täitmise käigus tekkinud arhivaalide vahel. Nii säilib arhivaalide tõestusväärtus ja usaldatavus . Arhivaalidevahelised seosed säilivad kõige terviklikumalt, kui arhiivi korrastamisel jätta nad asutuse asjaajamises kasutusel olnud süsteemi. See hõlbustab korrastustööd
ning arhivaalide hilisemat mõistmist ja kasutamist. (AA-s luuakse sama süsteem, mida tahetakse arhiivindudes näha.
Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid.
Pertinentsprintsiip – tugines klassifikaatoritele, eriti osavad oldi selles osas Saksamaal (kasutusel enne provenientsi ) Jaguneb – a) raamatud; b) toimikud; c) lahtised lehed.
Iga arhivaal on unikaalne teavik , mille korrasta­ mise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom.
PILET 1
  • Põhimõisted: arhiivindus, arhiivihaldus
    Arhiivihaldus -
    dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine ( tegevusala , mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.)
    Arhiivindus - Teadusharu, mis töötab välja tegevusala uurimise, korraldamise jne. Ajaloo abiteadus, mis käsitleb dokumentide kogumist, säilitamist, kasutamist ja trükis avaldamist. Arhiivindus hõlmab arhiivinduse teooria ja praktika, arhiivinduse ajaloo, arhiivinduse organisatsiooni jm.
  • Dokumentide hindamine ja hävitamine (eesmärk; hindamise kriteeriumid; protsesside kirjeldus)
    HINDAMINE( Asutuse vaates arhiivipidamise alla) Tähendab dokumentida arhiiviväärtuse kindlaks tegemist. Väärtus ühiskonna jaoks, teabe ja tõestusväärtus. Hindamine on arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. Hindamisega otsustatakse, millised dokumendid on osa kultuuripärandist ja mida seepärast säilitatakse püsivalt arhivaalidena. Hindamine on avaliku arhiivi vastutusrikkaim ja raskeim töö, kuna pole võimalik ette ennustada, millist teavet vaja võib minna. 2 tasandit : a)RA hindab ühiskonna ja riigivaates, mida võib vaja minna uurijatele, milliseid fakte on vaja koguaeg tõestada; b) organisatsioonitasand – koostatakse dok.loetelu ja sinna lisatakse säilitustähtajad. Säilitustähtaja määramine ongi organisatsiooni jaoks hindamine. Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks.
    Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega:
    1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni.
    2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja meetodeid.
    3) ajaraam - See võib tähendada ajavahemikku, mida hõlmab terve dokumentide kogu, või ka aega, mida katab üksikdokument.
    4)teabe unikaalsus - Hindaja peab määrama, kas kõne all olevad dokumendid on ainsad ja/või kõige täielikumad olulise teabe allikad
    5)teabe kasutatavus - Dokumendid ja andmekogud, mille sisu ja ülesehitus võimaldab kergemini leida vastavat teavet või teavet süstematiseerida, on kasutaja jaoks suurema väärtusega. Dokumenteeritud teabe väärtus kahaneb, kui teave
    on tehnilistel põhjustel raskesti kasutatav.
    6)seotus teise teabega - Kui dokumendid aitavad leida muud arhiiviväärtusega teavet, on nad säilitamisväärsed ka siis, kui nende sisu ei ole unikaalne või täielik.
    7)kogumistraditsioon - Dokumendid, mis on avalikus arhiivis juba säilitatavate teiste dokumentidega kronoloogilises ja sisulises seoses, on rohkem väärtalalist säilitamist, eriti siis, kui vanem osa dokumentidest on leidnud elavat kasutamist.
    8)teabe säilitamiseks vajalik ressurss - Hindamisotsus peab leidma tasakaalu dokumentide väärtuse ja nende säilitamiseks kuluva ressursi vahel. Hetkel on olukord, kus dok. on liiga palju tehtud ja vaja osa hävitada.
    Kõik avaliku sektori arhiivimoodustajate valduses olevad dokumendid, mis on loodud kuni 1945. aastani, on arhiiviväärtuslikud ( konspektis öeldud, et arhiiviväärtusega on kõik dok., mis on loodud enne 1940). Hindamisel tehtud otsuseid reeglina ei muudeta.
    HÄVITAMINE:
    Olenemata sellest, kas asutus on avalik-õiguslik või mitta, tuleb dokumentide hävitamiseks koostada akt.
     (1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata.
     (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui dokumentide arhiiviväärtus või selle puudumine pole varem välja selgitatud .
     (3) Asutus võib dokumendi teabekandja hävitada juhul, kui dokumendis olev teave on üle viidud teisele teabekandjale. Üleviimise protseduur, teostaja , aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus , usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud.
    Protsess: Hävitamiseks eraldatavate do. valimine ja selekteerimine (need, mille säilitustähtajad on möödunud) ;
    hävitamiakti kavandi koostamine;
    Hindamise taotlus ;
    Hindamise läbiviimine ja otsuse vormistamine Avalik arhiivi poolt, otsuse ärakiri;
    Hävitamisakti vormistamine ,
    Akti kantud dokumentide hävitamine,
    hävitatud dokumentide kohta loetelus ja hävitamisaktis vastava märkuse tegemine.
    Hävitamisel peab olema kindel, et dokumendid hävivad.
  • Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis
    PILET 2
  • Põhimõisted: arhiiv
    1) arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus;
    2) asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum ( arhiiviseadus )
  • Arhiivi korrastamine (eesmärk; üldised printsiibid; dokumentide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks)
    provenientsiprintsiip / päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega.
    Arhivaalide füüsilise korrastamise nõuded sõltuvad nende säilitustähtajast. Arhiiviväärtusega arhivaalid tuleb enne hoidlasse ümberpaigutamist säilitamiseks ette valmistada. See seisneb dokumentide nõuetekohases füüsilises korrastamises sobivate tarvikute abil, arvestades vajadusega neid edaspidi nii kasutada kui ka optimaalsete kuludega säilitada. Tuleb lähtuda RA nõuetest ja kasutada tarvikuid, mis vastavad arhiivipüsivusnõuetele. Füüsiline korrastamine on koondnimetus järgmistele tegevustele:
    Eeltöö- dokumendid võetakse välja registraatorist, kiirköitjast või muust pikaajaliseks säilitamiseks sobimatust (katkisest, määrdunud, mittearhiivipüsivast materjalist) ümbrisest. Dokumentide liigsed koopiad, mittearhiiviaines ja metallkinnitid (kirjaklambrid jms) eemaldatakse. Kinnitusviisist olenemata ei lõhuta üldjuhul tööstuslikke köiteid (nn õmmeldud või klammerdatud kaustikud, registreerimisraamatud jms)
    • Puhastamine - vajadusel, pabermaterjale puhastatakse kuivalt . Niiske või märja puhastusvahendi

    (pintsel, lapp , kinnas, käsn) kasutamine on keelatud.
    • Parandamine - Parandada tuleb ainult nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik. Parem on jätta arhivaalid parandamata kui kasutada ebasobivaid materjale. Spetsiaalsed teibid, parandatakse tekstivabalt poolelt.
    • Kahjustunud lehtede töötlemine – konsulteeritakse RA-ga, üldjuhul tellitakse väga kahjustunud ja väärtuslike arhivaalide puhastamine ja/või parandamine professionaalselt konserveerimisteenuse osutajalt
    • Dokumentide järjestamine - Dokumendid järjestatakse järgmiste tunnuste alusel:

  • Kronoloogiliselt — kõige varasem dokument paigutatakse kõige ette ning kõige hilisem dokument kõige lõppu;
  • tähestikuliselt— nimeliste dokumentide kasutamise hõlbustamiseks;
  • temaatiliselt — asjapõhiste toimikute sisu süstematiseeritakse vastava teema/asja piires kronoloogiliselt, vajadusel lisatakse sisunimekiri;
  • korrespondentide, autorite järgi— nii isikutest kui asutustest lähtuvalt, samas kronoloogiliselt iga korrespondendi siseselt;
  • geograafilisusest lähtuvalt — teatud territooriumi või administratiivset üksust puudutavad dokumendid kokku, samas asja sees kronoloogiliselt.
    Tunnuse valik sõltub otseselt olemasolevatest dokumentidest
    • Lehtede nummerdamine – RA võetakse vastu üksnes nummerdatud lehtedega arhivaale, sõltumata lehtede kinnitusviisist. Nummerdada tuleb nii kaantesse või mappi kinnitatud kui ka lahtiselt ümbrikus või

    mapis säilitatavad lehed. Nummerdamiseks kasutatakse pehmet grafiitpliiatsit. Lehtede arv märgitakse säiliku lõppu lisatud nummerdamata paberilehele vormistatud kinnituskirje lehele. Lahtistest lehtedest moodustatud säiliku kinnituskirje leht lisatakse ümbrikusse või mappi samuti lahtiselt. Kinnituskirje võib vormistada : prinditult; käsikirjaliselt, kasutades osaliselt eeltrükitud blanketti; tervikuna käsikirjaliselt. Kinnituskirje peab sisaldama järgnevaid andmeid: lehtede arvu nii numbrina kui sõnades ja kasutatud järjekorranumbreid; kasutatud literaga numbreid ja vahele jäänud numbreid; kirje koostaja nime, allkirja ja kirje koostamise kuupäeva.
    • Lehtede kinnitamine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arhiivinduse alused #1 Arhiivinduse alused #2 Arhiivinduse alused #3 Arhiivinduse alused #4 Arhiivinduse alused #5 Arhiivinduse alused #6 Arhiivinduse alused #7 Arhiivinduse alused #8 Arhiivinduse alused #9 Arhiivinduse alused #10 Arhiivinduse alused #11 Arhiivinduse alused #12 Arhiivinduse alused #13 Arhiivinduse alused #14 Arhiivinduse alused #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maiuliis Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Arhiivinduse alused eksami piletid (8) vastustega.
    arhivaal , dokumenti , arhivaalid , moodustaja , dokumendid , arhiivimoodustaja , arhiiviväärtus

    Mõisted

    Sisukord

    • Kinnituskirje peab sisaldama
    • Enne lehtede kaantesse kinnitamist lisatakse üks arhiivipüsivast
    • Kui säiliku moodustavad kuni 10 lehte või on
    • Euroopa arhiivigrupi (EAG)
    • DLM-Forumi
    • Haridus- ja Teadusministeeriumi
    • Haapsalus
    • Kuressaares
    • Rakveres
    • Valgas
    • Tallinna
    • Linnaarhiiv
    • Narva Linnaarhiiv

    Teemad

    • ARHIIVINDUSE ALUSED
    • KORDAMINE JA EKSAMIPILETID
    • /13 KEVAD
    • PÕHIMÕISTED
    • TEEMAD
    • Arhiivinduslikud printsiibid
    • päritolu- ehk provenientsiprintsiipi
    • algse korra austamise ehk registratuuriprintsiipi
    • Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid
    • Pertinentsprintsiip
    • PILET 1
    • arhiivindus, arhiivihaldus
    • Arhiivihaldus
    • Arhiivindus
    • Dokumentide hindamine ja hävitamine (eesmärk; hindamise kriteeriumid; protsesside kirjeldus)
    • HINDAMINE
    • arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus
    • teabe uurimispotentsiaal
    • ajaraam
    • teabe unikaalsus
    • teabe kasutatavus
    • seotus teise teabega
    • kogumistraditsioon
    • teabe säilitamiseks vajalik ressurss
    • HÄVITAMINE
    • Protsess
    • Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis
    • PILET 2
    • arhiiv
    • Arhiivi korrastamine (eesmärk; üldised printsiibid; dokumentide ettevalmistamine pikaajaliseks
    • säilitamiseks)
    • Puhastamine
    • Parandamine
    • Kahjustunud lehtede töötlemine
    • Dokumentide järjestamine
    • Lehtede nummerdamine
    • Lehtede kinnitamine kaantesse või mappi
    • Ümbristamine
    • Säilikute tähistamine
    • PILET 3
    • dokument
    • Arhiivi kirjeldamine (eesmärk; kirjeldamise tasandid; arhiivi teatmestu)
    • Arhiiviainese (materjali) kirjeldus
    • Arhiiv (6-7 elementi)
    • Toimiku e. arhivaali
    • Arhiivimoodustaja kirjeldus
    • Põhiandmed
    • Kirjeldus
    • Seosed
    • DL ->
    • arhiiviülevaade
    • Arhiiviskeem
    • PILET 4
    • arhivaal
    • Arhiivi üleandmine avalikku arhiivi
    • PILET 5
    • säilik
    • Dokumendi elukaar (kontseptsiooni tutvustus, arutelu dokumendihalduse, arhiivihalduse ja asjaajamise
    • korraldamise toimumisest sellel taustal)
    • PILET 6
    • sari
    • Arhiivi loomine ja pidamine organisatsioonis (dokumentide liigitamine; arvestuse pidamine; säilitamine)
    • Dok .loetelu on asutuse arhiivimoodustumise ja haldamise kava, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu
    • ja jp tingimusi. Dok. liigitamine toimub liigitusskeemi järgi, loodavad sarjad asutuse struktuuri kaupa. Liigitusskeem on
    • DL sees
    • PILET 7
    • arhiivimoodustaja
    • Dokumentide hoidmine organisatsioonis (reguleerimine, tingimised, tegevused)
    • kronoloogiliselt
    • Hoidlate nõuded: Arhivaalide säilitamine asutuses
    • Üldised nõuded hoidlale
    • PILET 8
    • kollektsioon
    • Arhiivinduse arengulugu ja tänapäevased rahvusvahelised organisatsioonid
    • Pertinentsprintsiip
    • Provenientsprintsiip
    • Registratuuriprintsiip
    • See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele
    • Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti
    • Arhivaari kutse-eetika koodeks
    • Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena
    • Arhivaarid hindavad, valivad ja hoiavad alal arhiiviainest selle ajaloolises, õiguslikus ja administratiivses
    • kontekstis, pidades seega kinni provenientsiprintsiibist ning säilitades ja välja tuues dokumentide algsed seosed
    • Arhivaarid kaitsevad dokumentide autentsust arhiveerimisel, kasutamisel ja säilitamisel
    • Arhivaarid kindlustavad kestva juurdepääsu arhiiviainesele ja selle arusaadavuse
    • Arhivaarid dokumenteerivad oma toiminguid ja on võimelised neid ka põhjendama
    • Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu
    • teenindamise
    • Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale
    • seadusandlusele
    • Arhivaarid pruugivad üldsuse usaldust ainult üldiseks hüvanguks ja hoiduvad ametiseisundi omaenda või
    • teiste huvides kuritarvitamisest
    • Arhivaarid püüdlevad professionaalse täiuslikkuse poole oma teadmisi süstemaatiliselt ja pidevalt
    • kaasajastades ning jagavad omandatud teadmisi ja kogemusi teistega
    • Arhivaarid edendavad kogu maailma dokumentaalse pärandi säilitamist ja kasutamist, tehes koostööd nii
    • arhivaaride kui ka teiste elukutsete esindajatega
    • jaanuarist 2012
    • arhiiviseadus
    • nõukoda
    • Dokumendi elukäik
    • Pilet 5 Dokumendi elukaar juurde)

    Kommentaarid (1)

    arrikas profiilipilt
    arrikas: kes oli õppejõud antud aines?
    14:42 30-08-2013
    Maiuliis profiilipilt
    Maiuliis: Katrin Roosileht
    19:32 16-09-2013


    Sarnased materjalid

    152
    pdf
    Rahvusarhiivi juhised
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    192
    pdf
    Riigikaitse õpik
    10
    docx
    Arhiivindus
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    69
    doc
    Turunduse eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !