50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hipijeee
Õppematerjali autor
ÕPIMAPP Koostaja: Juhendaja: 6. klass EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamend
Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades
neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Noorem kiviaeg Neoliitikumi ehk noorema kiviaja algust markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: (1) Narva, (2) tüüpilise ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Narva kultuur (algus u. 5000 aastat e.Kr
hominiidid-Inimlaste sugukond, kujunes välja arvatavasti vähem kui 7 miljonit aastat tagasi. antropogeneesiga-väikest kasvu peamiselt taimtoidulised hominiidid elasid vaid Aafrikas. Seni vanimad tööriistad on leitud Keeniast, nende vanus on u 3,3 miljonit aastat. Shanidari koopast-leitud 35–40-aastase neandertallase luustik ja selle põhjal tehtud hauarekonstruktsioon. Hispaania Cueva Antóni koopast leitud punaseks värvitud merekarp. Kust pärinesid Läänemere idakalda asustanud inimesed? Baltikumi lõunaosast Mesoliitikumi inimesed elatasid end küttimise, kalapüügi ja korilusega. Ainus koduloom oli koer, keda peeti juba Eesti vanimas, Pulli asulas. Jahiti peaaegu kõiki tollaegseid metsloomi, suuremaid vee- ja maismaalinde ning püüti kalu. Peamised jahiloomad olid põder ja kobras, hiljem öisandusid metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel oli aga oluliseks jahiloomaks hüljes. Umbes 5500 aastat eKr hakati arvatavasti idapoolsete naabrite eeskujul
kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid