Arhailine eepos - Homeros ja Hesiodos (0)

Sarnased õppematerjalid

9

pdf

Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk

Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks:

Kirjandus

3

pdf

Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandust

[8. eKr ­ 5. saj pKr ­ algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" ­ Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval

Kirjandus

13

doc

Antiikkirjandus

kujunemist? Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta- Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka kirjanduse ajajärgud: 1) arhailine ajajärk 8.­6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.­4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.­1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.­4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3. sajandini eKr ­ rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (240­80 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr­14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14­138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.­6. saj. pKr) 11

Antiikkirjandus

18

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Vana-Kreeka: 1) arhailine ajajärk 8.­6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.­4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 3.­1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.­4

Antiikkirjandus

20

doc

Antiikkirjanduse konspekt

sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel

Antiikkirjandus

26

doc

Kreeka Vanim Periood

.........................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26

Ajalugu

19

doc

Antiikkirjanduse kordamine eksamiks

oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid

Antiikkirjandus

11

doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of the Greeks. Penguin 1958. Kerenyi, C., The Heroes of the Greeks. New York 1960. Mikalson, J. D., Ancient Greek Religion. Blackwell 2005. Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia ­ Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad ­ püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia ­ Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm

Kreeka religioon ja mütoloogia

Kommentaarid (0)