5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 64 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mattiasmikli
Õppematerjali autor
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti.
TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr)
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus). Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune. Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament). Terviklik alternatiivne õigussüsteem. Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine – ka kaasuste lahendamise kaudu. Juristid: Gaius Octavianus: 63 eKr – 14 pKr Marcus Aurelius ja Lucius Verus: 161 -169
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2
arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused. Tavaõigus-Vanima Rooma õiguse allikad, Preestrite osa oli oluline. Nemad olid tavade hoidjad.
germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine-tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab stabiilsus: ei taotleta
Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine- tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid