· Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13, 2008-2013 oli/on 12. Iga kord langes see 1 üldkordaja võrra. Kokku langes sündimuse üldkordaja 3 võrra. Prognoos aastaks 2030 on 11. b) Keskmiselt iga naise kohta sünnib Austraalias 1.8 last. Viimaste aastakümnete jooksul pole see eriliselt muutunud. Kuni 1994 aastani oli keskmiseks 1.9,
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012
1. a) Itaalias elab 61,680 122 inimest. b) Itaalia on oma rahvaarvuga maailmas 24. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab Prantsusmaal, Suurbritannias ja Tansaanias. d) Võrreldes Itaalia rahvaarvu teiste riikide rahvaarvuga, on Itaalia keskmise rahvaarvuga riik. 2. 3. Sündimuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 8.9. Suremuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 10. Loomulik iive -0.11% Rändesaldo 4.5% Itaalias kahaneb rahvaarv pidevalt, sest suremus kaalub igal aastal sündimuse üle ning loomulik iive on negatiivne. 4. Sündimus a) Sündimuse üldkordaja on jäänud samaks (9). Prognoos aastaks 2030 on see, et sündimuse üldkordaja langeb 1 võrra. b) Keskmiselt sünnib naise kohta lapsi 1.4. Viimase paarikümne aasta jooksul on see näitaja tõusnud 0,2 võrra. c) Antud regiooni riikidega võrreldes on need näitajad üsna madalad. Prantsusmaa sündimuse üldkordaja on 12, Šveitsis ja Sloveenias 10 ja Austrias sama, mis Itaalias (9)
2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
langenud 3 võrra. 1994 oli see arv 10, tänasel päeval aga 7. Aastaks 2025 on oletatav suremuse üldkordaja sama, mis tänapäeval. Surmade üldarv on aga kasvuteel. Imikute suremus on samuti langusel. Aastal 1994 oli see arv 76 surma 1000 sünni kohta, tänasel päeval 43 ja aastaks 2025 on see arvatavasti langenud 30 peale. Kuna arstiabi ja muud võimalused ohutuks sünnitamiseks järjest kasvavad. India keskmine oodatav eluiga on veidi alla keskmise ja on 65 eluaastat. Viimaste aastatega on see vaid tõusnud. Võrreldes ümberkaudsete maadega on see näitaja suhteliselt hea, kuna läheduses asuvad vähem arenenud maad. Kui seda võrrelda aga arenenud maadega, siis on India keskmine eluiga suhteliselt madal. Indias ei ole suuri haiguslike epiteemiaid, mis eluea alla viiks, aga kuna suur osa sealsest elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, siis on erinevad haigused paratamatud. Käesoleva aasta loomulik iive on 1,3% ehk Indias on 15 504 000 sündi rohkem kui
Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Koosta tabelid oma riigi ja kultuur-geograafilise regiooni rahvastiku andmete kohta. Andmed leiad: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php või http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon (2010-2015) Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
· Kuni 1970.aastani loomulik iive kasvas stabiilses tempos. Alates 1970.ndast aastast loomuliku iibe trend jätkus, kuid sõjategevuse tõttu on Afganistani rahvastikule olnud iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne (-2,46), koguiive vähenes sel ajajärgul tugevasti kasvanud väljarände tõttu. · Viimastel aastakümnetel on sündimus olnud väga kõrge (põhjusteks varajased abielud, peres palju lapsi jne) · Aastaks 2030 on Afganistani sündimus endiselt väga kõrge, suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on
Riigi rahvastik EGIPTUS 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. a) Egiptuses elas 2015 aasta juuli seisuga 88 487 396 inimest. b) Umbes samapalju elanikke on ka Vietnamis (94 348 835) Iraanis (81 824 270) ja Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale. 3. Loomuliku iive ja rändesald
Kristen Kotkas 11.RE Prognoos rahvastiku kasvu kohta: Kasvutempo 0.5 0.45 0.4 0.35 0.3 Protsent 0.25 0.2 0.15 0.1 0.05 0 2013-2015 2015-2020 2020-2025 Prognoosi kohaselt langeb rahvastiku kasv päris palju, kuid ei jõua negatiivsesse. Sündimuse üldkordaja on sujuvalt vähenenud 18-nelt kuni 12-le. Tuleviku prognoosi kohaselt see jätkab langust kuni 10-le. Sündide üldarv oli languses kuni aastani 2006, mil ta langes 21 miljonilt 14 miljonini, siis ta hakkas tõusma kuni 16 miljonini ja prognooside kohaselt hakkab vaikselt langema, kuni aastal 2025 on see 13 miljonit. Keskmiselt lapsi naise kohta näit on väikses languses, prognooside kohaselt see peaks 0,1 ühiku värra tõusnud olema aastaks 2025.
4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1. Aastaks 2024 langeb see arv 2 lapsele. Need näitajad on Põhja- Aafrika regiooni näitajate keskmisest madalamad (seitsme riigi seas oma näitajate poolest neljas). 4.Suremus ja oodatav keskmine eluiga Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta on Liibüas langenud 5 inimeselt 4-le ja on seda ka prognoositult aastal 2024. Surmade üldarv on aga tõusnud 21 000-lt 22 000-le ja jätkab tõusu. 2024 aastaks on suremuseks prognoositud 30 000. Imiku suremus 1000 elaniku kohta on langenud märgatavalt. 1994 aastal suri tuhande imiku kohta 29 imikut, aga aastal 2013 oli suremus vaid 12. Selle põhjuseks on meditsiini süsteemi paranemine ka paranenud hügieen. Inimeste oodatav keskmine eluiga on tõusnud. Aastal 1994 oli see 70 aastat, aga aastal 2013 oli see 76 ja aastaks 2024 on selleks ennustatud 78. Antud näitaja on oma regioonis kõige parem ja seda tänu arengule meditsiinis ja elutingimustes. 5. Ränne
... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos...............................................................................................
rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Numbe r of Mig- rants Births Deaths per Rate of Net per 1,000 per 1,000 1,000 natural Growth Number
aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai
Population: Spain Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda kodumaakonna rahvastikunäitajaid alati kasulik teada ja nendega võiksid kõik kursis olla. [Type text] Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Tartu maakonna rahvaarv kahanes 1990 ndatest aastetest kuni 2000 aastani, kuid alates 2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
Prantsusmaa rahvaarvu kasv Joonis. Rahvaarvu kasvu graafik 1950-2025 viie aastaste vahedega Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures. Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab 2009. aastal: · sündide arv: 810 000 · sündimus 2,0 ühe naise kohta · surmade arv: 551 000 · loomulik iive 810000-551000= 259 000 · rändesaldo: 1 tuhande elanikku kohta · sisserändajate üldarv: 95 000 Peamised tegurid, miks Prantsusmaa rahvaarv kasvab on sündide arvu ületamine surmadest ja sisseränne. Põhjalikumalt Prantsusmaa sündimusest ja suremusest Sündimus on aastatel 1990 2009 püsinud peaaegu samal tasemel 13 sündi tuhande elaniku kohta, kuid prognoos 2030. aastaks näitab sündmuse langust
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta Nendest andmetest saan järeldada,et riigi rahvaarv peaks kasvama sündimuse ja migrantide arvu suurenemisel. Kuna Poola ei tule palju migrante ja sündimuse arv ei ole suur, siis selle riigi rahvaarv üldiselt eriti ei kasva. 5. Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge
• Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest 40 tänapäeva peredes eelistatakse vähe lapsi. 30 20 Madal sündimus ja 10 suremus 0 Suremus langeb, sest meditsiin areneb, paranevad inimeste toitumis-, töö- ja
nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98).
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Põhjuseks miks suurem osa asustustest asuvad just veekogude lähistel on riigi soe ja kuiv kliima. Mere kaudu toimub ka kaubavahetus Euroopaga. Rahvaarvu kasvu graafik Graafiku põhjal võib öelda, et riigi rahvaarv on kasvanud aastatega 1 miljonist 7me miljonini. See kasv on olnud kiire, ning suhteliselt väikeste vahedega. Ennustatud on, et 2025 aastaks on Iisraelis ligi 9 miljonit inimest. Rahvaarvu kasvu tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündi Migrat mus Suremus -sioon Loomulik Rahvaarvu Surmade Loomulik Rahvaarvu () () () iive (%) kasv (%) Sündide arv arv Rände-saldo iive muutus Riik 19,8 5,4 2,4 1,43 1,67 143,010 39,279 17,664 103,731 120,875
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
