Aretusõpetuse vastused (0)

5 VÄGA HEA
 
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900
Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema
arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates
loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi
arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust
isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti
lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud
(peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees:
elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise.
Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti
erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti
ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti
loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682
täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast
pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel
tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge.
Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse
parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk
pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725....1795) pole kirjutanud oma aretustöö meetoditest, aga tema
osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi.
Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool. Valiku ja liikide kujunemise teooriale andis väga
palju Charles Darwin (1809...1882), kes üldistas oma paljude ekspeditsioonide tulemused seaduspärasustena
teosesse "Liikide tekkimine" (1859). Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks
Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi
(1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest
piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta
1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti
punase tõu
aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat
ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu
tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor
Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis
1900. aastal uus teadusharu - geneetika.
2. Aretusõpetuse areng XX sajandil
W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase
poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson ­ BLUP meetod.
Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P.
Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936),
kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A.Bogdanov
(1872...1931) loomade põlvnemine, konstitutsioon ja valik, M.F.Ivanov (1871....1935) lõi uute tõugude loomise
teooria, mille rakendas ka praktikas. Vene teadlastest kõige tihedam side Eestiga oli J.F. Liskunil (1873...1958),
kes põhjalikult uuris kranioloogit, välimikku ja interjööri. Ta korraldas eesti maakarja uurimiseks ekspeditsiooni
1913...1914. Tema koostas esimesed juhendid veiste välimiku hindamiseks. Eesti loomakasvatuse teadlastest
tuleb nimetada esimesena Jaan Mäge (1883...1939), kes oli esimene eestlasest loomakasvatuse professor.
Akadeemik Aarne Pung (1909...1994) EPA põllumajandusloomade aretuse kateedri juhataja 1951...1979. Uuris
tõuveiste kehaehitust, mida korratakse iga 20 aasta järel. Mõõdetakse kolme veisetõu esindajaid ja määratakse
tendentsid kehaehituse muutustes. Akadeemik Adolf Mölder (1912...1976) juhatas Eesti Punase Karja Tõuseltsi
(hiljem tõulava) ja oli ELVI (praeguse LKI) direktor 1956...1976. Tema initsiatiivil loodi kunstliku seemenduse
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Aretusõpetuse vastused #1 Aretusõpetuse vastused #2 Aretusõpetuse vastused #3 Aretusõpetuse vastused #4 Aretusõpetuse vastused #5 Aretusõpetuse vastused #6 Aretusõpetuse vastused #7 Aretusõpetuse vastused #8 Aretusõpetuse vastused #9 Aretusõpetuse vastused #10 Aretusõpetuse vastused #11 Aretusõpetuse vastused #12 Aretusõpetuse vastused #13 Aretusõpetuse vastused #14 Aretusõpetuse vastused #15 Aretusõpetuse vastused #16 Aretusõpetuse vastused #17 Aretusõpetuse vastused #18 Aretusõpetuse vastused #19 Aretusõpetuse vastused #20 Aretusõpetuse vastused #21 Aretusõpetuse vastused #22 Aretusõpetuse vastused #23 Aretusõpetuse vastused #24 Aretusõpetuse vastused #25 Aretusõpetuse vastused #26 Aretusõpetuse vastused #27 Aretusõpetuse vastused #28
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigrid sild Õppematerjali autor

Lisainfo

2012 aretusõpetuse kordamisküsimuste vastused
Aretusõpetus , Aretus , veis , tõu , aretus , piim , jõudlus , karja , siga , sööt , lehm

Mõisted

hoopiski tähtsam, asutas elvi, väikelooma, hobusekasvandusest norfolk, mõisatesse põhja, võimuvahetus, ulukloomad, zootehnikateadus, loomade kodustamine, variatsioon, kael, õlgmik, rind, jäsemed, hingamistüüp, seedetüüp, hingamis, tihke, toores, toores, roided, kurtumus, siseehituse, interjööri tundmaõppimiseks, mõõduvahenditeks, ümbermõõte, mõõtmete arv, mõõtmete nimetused, fikseerimise viisid, looteline, absoluutne kasv, emaslooma söötmis, keskmine innatsükkel, hormonaal, nimetatakse ternespiimaks, piimaperioodil, lehmapiim, sugulise küpsemise, optimaalseks seemendusvanuseks, täiskasvanuna, vananemis, kasvu seaduspärasusi, liigiti, kompensatsioonivõimega, varavalmivus, seakasvatuses, lehmadel, holsteini tõug, tarbeloomadel, kasulikum, ohustatud tõul, märgistamiseks, sperma, mõlemale, mära, tapasaagis, pse, puhasvillamäär, eesti tumeda, soovitatav veojõud, traavlitel, isendi aretusväärtus, aretusväärtuse määramisel, spav, selektsiooni, embrüosiirdamise kasutamisel, aretustöö, järglasi saada, sihipärase, tunnustevahelised geno, si arvutamisel, rühmavaliku puhul, fenotüübiväärtus, suunav valik, paaridevalikut, parimaid tulemusi, seemenduspartneritel, inbriiding, edukalt, heterogeenne paaridevalik, liinaretus, genealoogiline liin, aretusliiniks, aretuse klassikud, liinaretus, liinialustaja leidmine, veisekasvatuses, kasutamisel, perekondaretuseks, liin, sugulasliinid, heterosügootsuse aste, aberdiini, lihatõugu veiseid, ristandpõrsad, lihtsaim skeem, vältavat, klassikaliselt, veisetõug, holsteini tõug, hiljem norfolgi, seebut, saadud järglased, seakasvatuses, hübridiseerimine hobuse, kodustatud hobust, isashübriidid, lambakasvatuses, täiendavaks reserviks, traavel, jõudlus, tõuraamat, tõuraamatul, veiste osas, piimatõud, lihatõud, tööveised, sagedamini maakari, turuhindadest liha, maakari, eesti punane, tõug, tõumaterjali, paranenud, maasiga, lihakeha, tori tõug, universaalsest veohobusest, trakeeni tõug, spermat, embrüosiirdamise, edukalt, selleks sünkroniseeritakse, aretusprogramm, süsteemi puuduseks, c variant, laktatsiooni 100, genotüüp, seemendusel, üleskasvatamine

Sisukord

  • Veisekasvatus Eestis
  • Tihke ehk tugev konstitutsioon
  • Õrn konstitutsioon
  • Kohev konstitutsioon
  • Toores-tihke
  • Õrn-tihke
  • Õrn-kohev
  • Toores-kohev

Teemad

  • Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900
  • Aretusõpetuse areng XX sajandil
  • Aretusõpetuse areng Eestis
  • Populatsioonigeneetika osa tõuaretuses
  • Aretusõpetuse majanduslik põhjendus
  • Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted
  • Kodustamise aeg ja kohad
  • Veise ja lamba ulukeellased ning sugulased
  • Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased
  • Variatsioon-statistika osa tõuaretuses
  • Variatsioonirea hindamise ja võrdluse põhimõtted
  • Dispersioonanalüüsi kasutamine
  • t-testi kasutamine
  • Korrelatsioonanalüüsi kasutamine
  • Regressioonanalüüsi kasutamine
  • Populatsiooni statistiline hinnang
  • Päritavuskoefitsient, selle arvutamine
  • Põlvnemistabel, selle hindamine
  • Sugulus- ja inbreedingukoefitsient
  • Kehaehituse põhiregioonid
  • Eri tootmistüübile omane kehaehitus
  • Konstitutsioonitüübid
  • Töökonditsioon
  • Sugukonditsioon
  • Näituse konditsioon
  • Nuumakonditsioon
  • Patoloogiline konditsioon
  • Loomade siseehitus e interjöör
  • Loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed
  • Välimiku hindamise põhimõtted
  • Veiste välimiku lineaarne hindamine
  • Kasvu ja arengu etapilisus
  • Kasvu ja arengu seaduspärasused
  • Kasvu ja arengut mõjutavad tegurid
  • Varavalmivus ja kasutamisiga
  • Pml aretuse seaduse põhiseisukohad
  • Põllumajandusloomade märgistamine
  • Aretusmaterjalide iseloomustus
  • Jõudluskontrolli põhimõtted
  • Veiste jõudluskontrolli läbiviimine
  • Sigade jõudluskontrolli läbiviimine
  • Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine
  • Lehma piimajõudlus
  • Sigimise seos lehma piimajõudlusega
  • Mära, emise ja ute piimajõudlus
  • Nuumajõudluse hindamine
  • Lihajõudluse hindamine
  • Liha kvaliteedi hindamine
  • Munajõudluse hindamine
  • Villajõudluse hindamine
  • Tööjõudluse hindamine
  • Viljakuse osa selektsioonis
  • Aretusväärtus, selle hindamise komponendid
  • Veiste aretusväärtus hindamine
  • Sigade aretusväärtus hindamine
  • Valiku mõiste ja meetodid
  • Valikutunnused, selle hindamine
  • Funktsionaalsed tunnused
  • Tunnuste majanduslikud kaalud
  • Valiku põhiparameetrid
  • Valikuedu prognoosimine ühe tunnuse järgi
  • Valikuedu mitme tunnuse korral
  • Paaridevalik
  • Puhasaretus ja sugulusaretus
  • Liin- ja perekondaretus
  • Tarbe- ja vahelduv ristamine
  • Sisestav ja vältav ristamine
  • Uudikristamine
  • Hübridiseerimine veise- ja seakasvatuses
  • Hübridiseerimine hobuse- ja lambakasvatuses
  • Aretusmeetodite võrdlev hinnang
  • Tõug kui populatsioon
  • Tõuraamatud
  • Bioloogiline mitmekesisus
  • Ohustatud tõud
  • Tõugude klassifikatsioon
  • Tõu kujunemine
  • Maailma tähtsamad veisetõud
  • Eesti holsteini tõug
  • Eesti punane tõug
  • Eesti maatõug
  • Sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses
  • Eesti seatõud ja sugulastõud
  • Eesti lambatõud
  • Eesti hobusetõud
  • Sugulastõugude kasutamine lamba- ja hobusekasvatuses
  • Kunstliku seemenduse aretuslik hinnang
  • Embrüosiirdamise aretuslik hinnang
  • Aretusprogrammide põhialused
  • Aretusisasloomade saamine
  • Aretusisasloomade hindamise põhimõtted
  • Aretusisasloomade kasutamise programmid
  • Tõukarjade hindamine
  • Aretus-, tõu- ja tootmiskarjad
  • Praktiline selektsioon oma karjas
  • Tõuaretuse organisatsioon
  • Tõuaretuse ühistud ja seltsid
  • Aretussüsteem seoses genoomvalikuga

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
29
doc
42
docx
158
pdf
72
doc
61
pdf
937
pdf
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto