Aretusõpetuse vastused (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 ­ Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi

Aretusõpetus

3

docx

Nimetu

Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka

Kategoriseerimata

26

doc

Hobusekasvatuse loengud

Venemaal traavlikasvatus XIX saj. 90 aastatel toodi ameerika traavleid. 1948 iseseisev tõug. Orlovi traavel ­ peetakse üheks maailma ilusamaks hobuseks, harmooniline kehaehitus. Suurem pea, pikk kael, kõrge turi, selg-laudjas-laiad, kuivad jalad. Hiljavalmiv tõud- aborigeensed tõud, kuid erandiks orlovi traavel(kasv lõppeb 4-5a), kuna hiljavalmiv siis on ta pikaealine, halli on 52%, kõrvid 22%. Loodi alguses postiteenistuse ja sõjaväe jaoks Venemaal. Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel ­ aretuses oli 3 perioodi

Hobusekasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

.................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ............................................................................................................................................... 5 2. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS .....................................................8 3. VEISTE ARETUS ....................................................................................................................9 3.1. VEISETÕUD........................................................................................................................................................................ 9 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE................................................................................................................................ 9 3.1.2

Põllumajandus

10

docx

Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid

Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadek

Loomade aretusväärtus

29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

Veisekasvatus

54

pdf

Lamba- ja veisekasvatus

2013. aasta jõudluskontrolli andmetel moodustas eesti punane tõug 20% aastalehmade üldarvust. Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka džörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. Maakarja veiste värvus varieerub helebeežist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19

Loomakasvatus

14

doc

Veisekasvatus

VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baali kari

Loomakasvatus

Kommentaarid (0)