c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri. 6. Kui vanalt hakkab imik peidetud mänguasja otsima? – Kaheksakuuselt 7. Kui vanad lapsed peavad osaliselt kaetud eseme nähtavaid osi teineteisega seotuks? – Neljakuused 8. Formaalsete operatsioonide perioodis asetleidvaid muutusi on seletatud –Võimalikkusest mõtlemise võime kasvuga; Tõhusamate mõtlemisstrateegiate omandamisega; Mälumahu suurenemisega 9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle?
stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad. Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides. Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros, Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise. Füüsiline ahistamine – tahtlik jõu kasutamine vanema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid. Eakaaslaste grupid
48k laused, teemad, kohandab keelt Sõnakombinatsioone vähe, kajafraasid 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Vähe lauseid, ehholaalia Käitumis- ja tundeeluhäired Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired · Täheldatav enne 7. eluaastat · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus kohanemis ja unehäired kohmakus õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsiooni-taluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), L>M · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid
UURIMISTÖÖ. o Aktiivsuse tase fõõsislise aktiivsuse määr magamise, söötmise, mängimise, riietumise ajal jne. o Regulaarsus keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises. o Rutiini muutumisega kohanemine kergus või raskus, mis iseloomustab esialgse reaktsiooni muutumist, sotsiaalelt soovitaval viisil. o Reaktsioon uute olukordade suhtes esialgne reakstsioon uues stiimuli, toidu, iniemeste, kohtade, mängasjade suhtes. o Sensoorse läve tase välise stimuleerimise, nagu näiteks heli või muutused toidu või inimeste suhtes. o Reaktsiooni intensiivsus reaktsioonide energilisuse tase hoolimat nende kvalitedist. 4.Vanemad ja perekonnad Seotussuhete areng
lahendamine enam raskusi. Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata. Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne
Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade maht. Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida
Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed
◦ kõige pealt õpib laps suhtlema teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks (egotsentriliseks kõneks) ◦ lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga Kaasaeg ja Piaget' teooria ◦ Sensomotoorne faas: ◦ imikud tajuvad küll objektide püsivust (Bower 1971) ▪ nt pandi kardina taha kaks mänguasja, kui kardin eest tõmmati ja seal ainult üks mänguasi oli, oli laps üllatunud (vaatas pikemalt kui juhul, kui mänguasjade arv samaks jäeti) ◦ Baillargeoni (1991) – imikud eristavad nähtamatust ja haihtumist ▪ nt kaks mängujänest, üks pikkade, teine lühikeste kõrvadega, pandi majas liikuma, pikka oli aknast näha, lühikest polnud, kui pikk välja tuli teiselt poolt, siis lapsed polnud
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned aga peavad mängu
Internetis positiivne: e-kool, õpitarkvara. Samas seotud ka vägivalla ja kiusamisega. Vahetu elukeskkond (kogukond) mõjutab samuti, nt: elanikkonna jaotumine eesti- ja venekeelseks kogukonnaks, varanduslik kihistumine ja eemaldumine keskklassi väärtustest, maa ja linna erinevuste vähenemine. 16. Kõlbeline areng ja L. Kohlbergi kõlbelise otsustuse arengu teooria (arenguastmed). Kõlblus kui üks sotsiaalse arengu tahke ja avaldusi. Kõlblus e moraal on ühiskondliku teadvuse vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse
- lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine - 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine
silma-käe koostöö, praktilised oskused) Bayley arenguskaala: Algvariant aastast 1928 USA-st, korduvalt täiendatud Bayley III (2006) Hinnatavad aspektid (4): Kognitiivne areng, Kõne areng, Peenmotoorika & üldmotoorika, Sotsiaalne-emotsionaalne areng (Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate
· jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 9 Võgotski märkis, et kuigi asendusese võib sarnaneda reaalsele esemele, on ometi sellest olulisem mõte või tähendus esemest. Oluline pole reaalse eseme ja asenduseseme sarnasus ,vaid asenduseseme funktsioon, võimalus vastavalt mängida (Saar 1997:146). 4-5 aastaseid lapsi iseloomustab sõnaline tähistamine
Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd. Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7.-12. eluaastat), Formaalsed operatsioonid (alates 12. eluaastast). Piaget väitel koosneb sensomotoorsel perioodil kogu imiku maailm tema enda aistingutest. Kui imik vaatab kõristit, on see seetõttu teadlik sellest, et ta seda vaatab, kuuid tal puudub arusaam küristist jäävast iseseisvast objektist. Kui imik pilgu kõristilt ära pöörab (ega seega näe enam seda) – lõpetab kõristi oma eksistentsi. Seda mida imik ei näe – polegi olemas.
26 27 Primitiivne õppimine Harjumine e Habituatsioon Dishabituatsioon Sensituatsioon Assotsiatiivne õppimine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Klassikaline tingimine Teist järku tingimine Neutraalne stiimul tähenduslikuks Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.) Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises. Õpitud abitus
· jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. Võgotski märkis, et kuigi asendusese võib sarnaneda reaalsele esemele, on ometi sellest olulisem mõte või tähendus esemest. Oluline pole reaalse eseme ja asenduseseme sarnasus ,vaid asenduseseme funktsioon, võimalus vastavalt mängida (Saar 1997:146). 4-5 aastaseid lapsi iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid
Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud
· Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on piiratud infohulgaga, mida suudetakse toodelda toomalus · Lapse olemasolevad teadmised jm maaravad aga tahelepanu suunatuse. On olemas · tahtmatu tähelepanu on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) valise stiimuli mojul. · tahtlik tähelepanu on eesmargiparane, seda juhib inimene ise lahtuvalt oma plaanidest, eesmarkidest,kavatsustest. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess, mille käigus luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju.
Kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne – kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, areneb võime kirjeldada oma emotsioone ja hoiakuid, võrdlemine teistega Psühhosotsiaalne – identiteedi kujumine vs identideedi segadus, emotsionaalne kõikumine, tekivad armumised ja seksuaalsuhted. Sotsiaalne ja emotsionaalne – suureneb mõjutatavus eakaaslaste poolt, enesehinnang on kõikuv,suur haavatus ja tundlikus Identiteedi kujunemine - Kellena end tulevikus ette kujutatakse, mida tahetakse saavutada, elukutse valik (murdeea lõpul). Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt. Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus. Sõprus – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases
Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad, viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva iseloomuliku nahavoldiga, ka musklid võivad olla nõrgad, mis on kehva lihastoonuse soodustajaks. Tavaliselt kaasneb selle haigusega vaimne puue, eriti on raske võtta vastu visuaalset, kuuldelist ja muud infot kiirusega nagu tavainimesed. Samuti on iseloomuks aeglane reaktsioon. Kõnest võib olla nõrk arusaamine, kuna eriti halb on mälu kuuldud kõne jaoks. Üldiselt on lapsed seltsivad ja sõbralikud. Ma küll isiklikult ei tea ühtegi Downi sündroomiga persooni, kuid olen kuulnud imelisi lugusid neist. Nii paljud on saavutanud, mida nad on soovinud ja saavad oma igapäevaeluga väga hästi hakkama. Üks noor neiu sai isegi modelliks!lk 30-31 10 3.2. Sünnitus
PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus
Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides. Lähima arengu taseme teooria Lähima arengu tase - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga. Ka mäng on seotud lähima arengu tasemega. Mängus kasutatakse ära kultuuri poolt pakutud objektid mängu toetamiseks (mänguasjad) ja mäng sisaldab kohati ka ühiskonnas esinevate rollide (ema, isa, õpetaja, arst, bussijuht jm) imiteerimist. Mängus oli laps Võgotski arvates oma tegelikust vanusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaksperioodiks.
olemuse tajus lapsevanemate ja noorukite poolt? Kirjelda mõlema poole vaatenurka. • Milles seisneb „teismeea egotsentrism“? Muretsemises „kujutletava publiku“ hinnangute pärast ja uskumises „iskilikku legendi“ • Varasema küpsuse saavutamise mõjud on poistel ja tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste.
·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann, 2009). Tähelepanu · Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid) · http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mv · Hoiakute, eelteadmiste osa · Automatiseerunud protsesside osa tähelepanu arengus oluline õppimise toetaja · Optimaalne keskkond · Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine · Ärevuse mõju Tähelepanu komponendid 1) fokuseerimine, suunamine (objektile) 2) tähelepanu hoidmine (objektil) 3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus) 4) tähelepanu edasisuunamine (paindlikkus)
o Osadeks jaotamine o Tegevuste automatiseerumine Raskused probleemide lahendamise: o Piirangud o Fikseerimine o Mentaalne struktuur (lahendamist soodustav või takistav) Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine) Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik- strateegia otsuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega o Kättesaadavuse heuristik- kuivõrd lihtsasti suudetakse ette kujutada või
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11
Laps usub nüüd, et sündmuste põhjustajaks ei ole alati tema, oskab endast väljapoole mõelda, ega seosta end kogu aeg millegagi. (Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.6. Konventsionaalse ja konkreetsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Piaget väitis, et kontreetsete operatastioonide staadiumis on lapse mängud juba enam reeglitel põhinevad, mitte rollidel nagu operatsiooni-eelses staadiumis. Lisaks sellele, et need reeglid toovad nähtavale lapse konkreetsed loogilised operatsioonid sotsiaalses sfääris, pakkusid nad Piaget'le mudeli moraalsuse arenguks, sest lapsed peavad allutama oma soovid ja käitumise sotsiaalsele grupile. Lapsed lähtuvad tegevusele hea või halva 6 hinnangu andmisel tegija kavatsustest sotsiaalsete reeglite raamistikus. Lapsed arvavad, et kõik, mis rõõmustab või rahuldab teisi on hea ning nad suudavad võtta arvesse teiste inimeste vaatepunkte ja kavatsusi. Samuti leiavad lapsed, et hea on sotsiaalse korra
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrreldav dresseerimiesega. Tä
valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline) o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures viimase tulemusena katkeb seos objekti ja kindla tegevuse vahel, mis loob võimaluse saada aru objekti jäävusest ehk tekivad representatsioonid (reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale) Preoperatsionaalne periood (2-7) - Operatsioonid vaimsete representatsioonide käsitsemine - 2 aastane ei seosta oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil ehk need vaimsed operatsioonid puuduvad -> preoperatsionaalne periood - Selles staadiumis ei suuda laps korraga arvestada rohkem kui ühe teguri muutumisega ega neid muutusi omavahel seostada - Laps suudab ette kujutada objekti muutumist, kuid ei suuda ette kujutada sündmuste ahela muudatusega kaasnevat Konkreetse operatsioonide periood (7-12)
Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi.
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
