Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengupsühholoogia (4)

4 HEA
Punktid
Arengupsühholoogia #1 Arengupsühholoogia #2 Arengupsühholoogia #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 248 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kats9 Õppematerjali autor
kokkuvõtlik konspekt, abiks eksamil

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned aga peavad mängu

Arengupsühholoogia
thumbnail
22
doc

PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS

Mäng aitab saavutada loodetud eesmärke. Mäng on lapsele sama vajalik nagu söömine ja rahulik uni. Kõigi kolme teadlase poolt oli aga kindel seisukoht, et laps vajab mängima õpetamisel täiskasvanupoolset tuge ja juhendamist, mängul on väga oluline osa lapse arengus, mängus imiteerib laps reaalset elu enda ümber, vaid läbi laste koosmängu areneb lapsel sotsiaalsus. 10 ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng

Pedagoogika
thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
7
docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)

Psühholoogia
thumbnail
12
doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps

Arengupsühholoogia
thumbnail
7
doc

VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD

1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (1896­1934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik

Mäng ja laps
thumbnail
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

 Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon  See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus  Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt  Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs  Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1

Arengupsühholoogia
thumbnail
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011  Butterworth Arengupsühholoogia alused  Kodutöö oktoobri alguseks [email protected]  Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju  Temaatiline jaotus:

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (4)

MannuM profiilipilt
MannuM: Natuke segaselt kirjutaud, aga muidu oli abi küll
17:52 17-12-2012
sweetkata profiilipilt
Katriin M: Mulle ei meeldinud :(
13:54 06-11-2011
sigrid17 profiilipilt
sigrid17: Oli natukene abiks
23:37 09-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun