50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 262 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
196 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauri01
Õppematerjali autor
· Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on s
õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski. 19 6. LAPSE vaimne areng 6.1. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjutavatest nähtustest. Lastel on juba enne sündi mõningad sensomotoorsed võimed, kuna nad on võimelised reageerima valgusele, helile, puudutusele, lõhnale ja maitsele. Psühholoog William James on väitnud, et väikelapse jaoks on kõik sensoorsed sisendid, kui pks kirju sumisev segu, kuna lapsel ei ole kogemusi, et neid eristada. Seega võime öelda, et lapse võime tajuda areneb välja pika õppimisprotsessi tulemusena. Nüüdsel ajal on uurijad leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesiste tajuvõimetega. Lk 311-316 6.1.1 Nägemistaju Vastsündinud lapse nägemine ei ole terav, see on ähmane ja udune, kuid see paraneb kiiresti esimesel paaril elukuul
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo
põhjustada surma.Kontrollige vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist,laudlina peab olema laua külge kinnitatud,et laps ei saaks põletada end tulise kohviga. Beebidega juhtub õnnetusi üsna sageli,on vaja palju ära teha,et teie beebi viga ei saaks.Imikute õnnestusel on oma kindlad põhjused,neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. KASUTATUD KIRJANDUS Arula, T., Linn, E., Paal, K. (2005). Lapseea iseärasused. Tartu. Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Warner, P. (1999). Baby play and learn. Minnetonka, MN: Meadowbrook Press. Woolfson, R. C. (2001). Arukas laps. Tallinn: Sinisukk. Raukas, R., lastearst http://www.perekool.ee/index.php?id=7198 (08.05.2011)http://miroslavakarlova.wordpress.com/page/3/ (08.05.2011) Ormisson,A. (2007). Sünnist esimese sammuni. Tallinn: Medicina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid