Arengupsühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis lapsel on/mida ta tahab.Piaget küsib: Kas tuul saab tunda ?
  • Mis tähendus on sümbolitel mängus ?
  • Kuidas suhtutakse objektidesse ja mängusesse ?
  • Midagi tähtsat, mida peaks teadma ?
  • Keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem ?
  • Mida peaks tegema rohkem ?
  • Keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele ?
  • Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks ?
  • Mille poolest erineb Gilligani ja Kohlbergi moraalse arengu käsitlus ?
  • Mis teooriaga seostad Bowlby nime ?
  • Millegipärast kardan, et ikka polnud tema) J.B WATSON oli see meeees, mees. mis koolkond ?
  • Mis on pärast sündi kohanemisega seotud arenguülesanded ?
  • Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng ?
  • Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem ?
  • Missugune areng siis toimus nende meelest) Mis koolkond ?
  • Keskelt välja 3)üldiselt spetsiifilisemaks 5)eristumine 6) integreerumine ?
 
Säutsu twitteris

Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates.
Kolm kõigemõjukamat tööd:
1. 1936 „Intelligentsuse lätted lastel“- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi
2. 1937 „Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt“- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted.
3. 1945 „Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas“ - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas.
Kognitiivne arenguteooria 1970 – väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia

Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid.

John Locke (1632-1704)
meedik+psühholoog , bioloogia haridus .
Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi)
Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib-> meelte kaudu-> aistingud ->kogemus
Kõik teadmised tulevad läbi meelte .
Esindab keskkondlikku teadmist.
Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste. Assotsiatsioon ->tunne, mõte->arengu nimel kasutamine.
Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks.
Tasu ja karistus - Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik.
Proovivad vältida karistust, füüsilise karistuse tagajärjel võib tekkida tahtmatus - karistuse fenomen parim tasu on heakskiit (verbaalne ja mitteverbaalne).
NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab)
Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu.
Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene
Jean-Jacques Rousseau ( 1712 -1778)- filosoof .
Emile ehk kasvatusest “ (1762)
„Mässumeelsusest“
Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja - naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism.
Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi - nad ei suuda seda endale ette kujutada, tulemuseks segadus , moondunud arusaam.
Tuleb treenida lapse keha.
Lapse arenemisel tuleb püüda vältida hinnanguid tuleb eemal hoida.
Arengustaadiumid
1.Imikustaadium (sünd-2.a) –kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat -> dualism
2.Varane lapsepõlv (2-12)-ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama
3. Hiline lapsepõlv (12-15)-laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist.
4.Noorus (15-...)
Charles Darwin
Evolutsiooni teooria „liikide tekkimine“, Artikkel poeg Tody arengust, 1877 . Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine keskkonnaga. 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad . Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. Darwinism tekitas inimeste seas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu ja evolutsioonilised seletused viisid rõhuasetuse loomulikult muutustele mille tingib aeg, nii üksikindiviidi elus kui ka ülipikal evolutsiooni ajaskaalal.
Seega tekkis küsimus kuidas selgitada omavaheline suhe ontogeneesi ja fülogeneesi vahel.
K.E. von Baer (1792 - 1876).
Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest küljest Baer toetub ka evolutsioonimudelitele, Dawrin, Kropotkin , Wallace (lõi ka evolutsiooniteooria , viis Darwinile näha ja siis too ei andnud seda tagasi enne kui enda omaga välja tuli).
E. Haeckel.
Aasta oluline oli siis, 1874. Teda hämmastas kuivõrd sarnased on paljude erinevate liikide embrüod teatud arenguetappidel. Tema väitis, et ontogenees kordab fülogeneesi, ehk loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk siis loode läbib sellised etapid, mida elusloodus on on läbinud oma arengul amööbist inimeseni. Või midagi sellist. "Loode võtab järk-järgult oma erinevate eellaste kuju enne kui võtab oma lõpliku kuju." Tänapäeval seda ei usuta, et ontogenees kordab fülogeneesi. DOH. Aga segavaks momendiks oli Haeckeli väljaütlemine ("biogeneetiline seadus", "rekapitulatsiooni seadus")... eee.. see ongi seesama "ontogenees kordub fülogeneesis". Sellele oli poolt- ja vastuolijaid ja mingi möll tekkis nende "seaduste" taustal. Sealt aga tekkiski uus küsimus, et milline suhe on tegelikult neil kahel, ontogeneesil ja fülogeneesil.
Tänapäevane seletus on see, et need sarnasused embrüote vahel peegeldavad bioloogilisi struktuure ja mitte enam.
Stanley Hall (1846 - 1924).
Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte ainult bioloogiline sarnasus vaid ka psühholoogiline sarnasus. Samuti ütles ta oma "biogeneetilises seaduses", et lastele meeldib puu otsas ronida sest nad kordavad oma ahvidest esivanemaid, et lastel on primitiivne metslasemõistus ja metslastel lapsemõistus. Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed.
Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni . Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks .
W. Stern (1871 - 1938).
Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / ( kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Õppimine on seotud uudishimuga
A. Gesell (1880-1961).
Oli Stanley Halli õpilane, aga tema vaateid ei jaganud, ehk siis seda, et ontogenees fülogeneesi kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel.
A. Binet (1857-1911)
Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda – suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastane ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks. Intelligentsusskaala, aga ka hästi palju laste mõtlemise poole uurimisega. Binet suhtus kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse. Üks diagnoosis, et on vaimne mahajäämus, teine ütles et ei ole. 1905 avaldati Binet ja Somon'i skaala. Binet töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis mõtteni eristada lapse vanus vaimse ja kronoloogilisena. Kui 8-aastane laps lahendab ülesandeid, mille lahendamisega saab hakkama enamik 10-aastasi lapsi, siis tema vaimne vanus on 10. Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäämusega laste intellektuaalsete võimete ja õppimisvõime suhteliseks määratlemiseks.
J.Mark Baldwin
1. Koolkond arengupsühholooge
NB! Biogeneetiline seadus – jaatas, et ontogenees kordab fülogeneesi, kuid mitte ainult füüsilises kujus vaid ka vaimses /intellektuaalses vormis eellaste ajalugu (näit lapsed ronivad puu otsa seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?)
Assimilatsioon - akommodatsioon .
Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv
Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon : kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/
(oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika ". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas , et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart . Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi akommodatsioon ehk kohastumine . Tegemist on paindliku muutumisega, esmalt sarnastud (?) ja siis kohastud.
J.B. Watson (1878 - 1957).
Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist (sellest keskkond vs bioloogia süsteemist). Tema mõjutaja oli Locke (vt. edasi või tagasi), kelle vaade oli see, et inimkäitumist võib seletada kogemuse ja õppimise terminites ("teadvuses ei saa midagi olla, mida ei ole kogetud"). Watson aga lõi oma teooria, avaldas 1909, biheivorismi nime all. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid. Näiteks on kirjutanud, et "andke mulle tosin tervet imikut ja minu poolt valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse.
Küpsemisteooria räägib sellest, et enne peab olema küpsemine ja alles siis saab hakata vastavasse etappi sobivaid asju õpetama. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (näiteks potilkäimise treenimine ). Harjutamine , treenimine, kordamine. Küpsust hinnati igasugu erinevate motoorsete ja kognitiivsete võimete järgi.
B.F. Skinner ( 1904 -1990).
Operantne käitumine, ehk siis käitumist mõjutab tagajärg. Tingimise mehhanismid (ehk sarrustus ). Inglise keeles "reinforcement". t (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge).
Sotsiaalse õppimise teooria- käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega )
Operantne:
Käitumisele Kinnitus (tagasiside) jaguneb (ainuke variantJ kordab ja käitumise kordamine)
Positiivne-> hea , kordan ->Käitumise tõenäosus suureneb
Negatiivne KINNITUS->-> hea-, kordan Käitumise tõenäosus suureneb
Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb
Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume
Sarrustuse skeemid
Ajavahe sarrustus (e. kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse , näit. palk.
Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/
Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust)
Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus – on kõige siduvam.
Kinnitust saab ka kustutada.
Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist.
Biheiviorismi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia #1 Arengupsühholoogia #2 Arengupsühholoogia #3 Arengupsühholoogia #4 Arengupsühholoogia #5 Arengupsühholoogia #6 Arengupsühholoogia #7 Arengupsühholoogia #8 Arengupsühholoogia #9 Arengupsühholoogia #10 Arengupsühholoogia #11 Arengupsühholoogia #12 Arengupsühholoogia #13 Arengupsühholoogia #14 Arengupsühholoogia #15 Arengupsühholoogia #16 Arengupsühholoogia #17 Arengupsühholoogia #18 Arengupsühholoogia #19 Arengupsühholoogia #20 Arengupsühholoogia #21 Arengupsühholoogia #22 Arengupsühholoogia #23 Arengupsühholoogia #24 Arengupsühholoogia #25 Arengupsühholoogia #26 Arengupsühholoogia #27 Arengupsühholoogia #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silence Õppematerjali autor

Lisainfo

Arengupsühholoogia mahukas konspekt
moraal , eluaasta , rase , kiindumus , bandura , lapse areng , assimilatsioon

Mõisted

Sisukord

  • Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid
  • John Locke (1632-1704)
  • Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof
  • Charles Darwin
  • E. Haeckel
  • Stanley Hall (1846 - 1924)
  • Stern
  • A. Gesell (1880-1961)
  • A. Binet (1857-1911)
  • J.Mark Baldwin
  • J.B. Watson (1878 - 1957)
  • B.F. Skinner (1904-1990)
  • Sigmund Freud (1856-1939)
  • Struktuurne isiksuseteooria
  • Albert Bandura 1925
  • Bobo-nuku eksperiment
  • B.F. Skinneri
  • Sigmund Freudi
  • Jean Piaget
  • Sotsiaalse õppimise teooria
  • Jean Piaget (1896-1980)
  • ETOLOOGIA
  • Lev Võgotski (1896-1934)
  • Urie Bronfenbenner (1917 - 2005)
  • Lawrence Kohlberg (1927 - 1987)
  • Teooria
  • Seaduspärasused arengus
  • KIINDUMUS
  • Turvaline kiindumusstiil
  • Vältiv/tõrjuv kiindumusstiil
  • Ärev/ambivalentne
  • Carol Gilligan (1938- )
  • Prenataalne areng- sünnieelne
  • Perinataalne areng
  • Nägemine
  • Kuulmine
  • Lõhnatundlikkus
  • EELMISE
  • AASTA
  • EKSAM
  • I Tase- eelkonventsionaalne
  • II Tase- konventsionaalne
  • III Tase- Postkonventsionaalne
  • Eesmärk

Teemad

  • Arengupsühholoogia
  • assimilatsioon
  • Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma
  • psühhosotsiaalne arengukäsitlus
  • Preoperational
  • moraalse arengu staadiumid (1958)
  • kirjeldas moraalset arengut
  • Teooria
  • PEAB TEADMA!!!)
  • ndatel Mary Ainsworth (1913 - 1999)
  • seotussuhte kujunemises
  • kriitiline periood vahetult peale lapse sündi
  • EKSAM
  • areng on tekitatud geneetilisest
  • eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel
  • Mis koolkond?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
docx
Arengupsühholoogia
70
docx
Arengupsühholoogia
524
doc
Arengupsühholoogia
15
docx
Arengupsühholoogia loengukonspekt
38
doc
Arengupsühholooga
68
docx
Arengupsühholoogia loeng
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
19
docx
Arenguteooriad





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !