Arengupsühholoogia - lapsevaatlus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE ­ EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................

Eelkoolipedagoogika

132

pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi

Erivajadustega laste pedagoogika

14

doc

Referaat düsleksia

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle

Psühholoogia

8

pdf

Lapsevaatlus

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti

Psühholoogia

14

docx

Lapse vaimne areng

Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. Hiile Mass (2009). 3. Arenda oma lapse andeid. Adams, K (2007). 4. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas . Toimtanud Eve Kikas (2006).

Psühholoogia

6

docx

Mõtlemine, eripedagoogika

Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (

Eripedagoogika

16

docx

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

puudulikkusest tingitud vead, reeglivead jms); - enesekontroll kirjutamisel. [7] https://drive.google.com/file/d/1qtiVFkO2zQsHYm5mkuIMSk7fgvyJsX09/view?usp=sharing - Kirjalik tekstiloome Kuidas uurida? Võimalused - Õpilase tehtud kirjatööde analüüs (ülesanded töövihikus, vihikus) – pöörata tähelepanu kirjavigadele, käekirjale, töö puhtusele. Vanemates klassides saab infot ka kirjalike tekstide koostamise kohta – sidusus, terviklikkus. - Vaatlus. Vaadelda õpilast tunnis (last õppetegevustes lasteaias) – klassis lugemine, sh järje hoidmine, loetu põhjal küsimustele vastamine jms. 3  Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus)  Annab infot, kuidas õpilane klassitingimustes keskendub ja suudab korraldusi jälgida ja täita, küsimustele vastata.

Alternatiivpedagoogika

Kommentaarid (0)