Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab arenguabi miks seda on vaja?
  • Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk?
  • Milles väljendub arengukoostöö?
  • Missuguste riikidega on Eesti teinud ja teeb arengukoostööd?
  • Missugune rahvusvaheline organisatsioon koordineerib arenguabi?
  • Mis on pagulus Kes on pagulane ?
  • Mis on asüül Kes on asüüli taotleja?
  • Mis erinevus on varjupaiga taotlejal ehk asüüli taotlejal ja pagulasel?
  • Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas?
  • Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam?
  • Mis õigused on pagulastel neile paguluse andnud riikides?
  • Miks paljude arengumaade pagulased elavad laagrites?
  • Missugused 3 lahendust on pagulastel sellest staatusest vabaneda?
  • Mida tead Euroopat tabanud pagulaskriisist?

Lõik failist

2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 
1. Mida tähendab  arenguabi , miks seda on vaja? 
Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja 
muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati  tänapäevases  mõistes 
andma pärast Teist  maailmasõda , kui USA toetas Euroopa ri kide ülesehitamist Marshal i 
plaani kaudu. 
 
2. Mis on ülemaailmse arenguabi  eesmärk? 
Eesmärk oli, et  arengumaad  jõuavad sel e toel ki resti  heale  järjele. St maailma inimeste 
ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö  keskseks  eesmärgiks üleilmse 
vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja 
kirjaoskamatuseta. 
 
3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? 
Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi,  andes  neile 
võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.Samuti on üha enam aru saadud 
sel est, et areng pole toode, mida saab eksportida.  Mõistet „arenguabi” kasutatakse 
kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi  voogude  kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab 
pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva ri gi vahel. 
 
4. Milles väljendub arengukoostöö? 
See väljendub näiteks programmides, mis  toetavad  arengumaade vajadustel ja strateegiatel 
põhinevaid infrastruktuure (nt teed, ehitised, veevõrk), põhiteenuseid (nt  haridustervishoid
ja kohalikku administratsiooni. 
 
5. Missuguste riikidega on Eesti teinud ja teeb arengukoostööd? 
Partnerri kideks on Afganistan,  Gruusia , Moldova,  Ukraina , Armeenia,  Aserbaidžaan  ja 
Valgevene. 
 
6. Selgita mida tähendab  kahepoolne , mida mitmepoolne arengukoostöö. 
Kahepoolne ehk  bilateraalne  arengukoostöö tähendab kokkuleppeid abi andva ri gi 
(doonorri gi) ja abisaajari gi (partnerri gi) vahel. Näiteks Eesti kahepoolne koostöö on 
suunatud ri kidele, kus Eesti saab oma kogemusi jagades lisaväärtust anda. 
Mitmepoolne ehk multilateraalne arengukoostöö tähendab seda, et doonorri gid eraldavad 
raha rahvusvahelistele organisatsioonidele ( ÜRO  asutused,  Maailmapank , regionaalsed 
arengupangad, Euroopa  Komisjon ) nende arengukoostöö tegevuste rahastamiseks. 
 
7. Missugune rahvusvaheline  organisatsioon  koordineerib arenguabi? 
Arengukoostöö rahavoogude kohta  kogub  statistikat Majandusliku Koostöö ja 
Arengu Organisatsiooni ( OECD ) Arenguabi Komitee, s.o foorum, mis ühendab peamisi 
doonorri ke ning arenguabiorganisatsioone. 
 
Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid #1 Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid #2 Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid #3 Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janetammekivi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
188
ppt

Inimõigused

Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo

Inimõigused
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
thumbnail
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Kategoriseerimata
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun