Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arengubioloogia kordamisküsimused (2014) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ja millal toimuvad ?
  • Mis on spermatogoonid , spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid ?
  • Paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad ?
  • Mis on oogoonid, ootsüüdid ?
  • Mis on lõigustumine ?
  • Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks ?
  • Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut ?
  • Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10 ?
  • Mis on paraksiaalne mesoderm ?
  • Mis on kardiogeenne mesoderm ?
  • Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest ?
  • Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot’ tetraloogiale ?
  • Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest ?
  • Mis on hemangioblast ?
  • Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus ?
  • Kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta ?
  • Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile ?
  • Milleks vaja, kellel vaja) ?
  • Kuidas need reguleerivad metamorfoosi ?
  • Kuidas toimivad ?
  • Mis seda põhjustab ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused:
1. Spermatogenees
Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon .
Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.
Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid . Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni.
Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid?
Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp- produkt on sperm . Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud , mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk-järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad.
Spermi ehitus.
Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma -tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool , millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid . Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament , mis sisaldab mikrotuubuleid.
Leydigi ja Sertoli rakkude roll.
Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri , mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda.
Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon ).
Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist. LH reguleerib testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes, testosterooni hulk omakorda inhibeerib LH ja GnRH tootmist. Osa spermatogeneesi faase sõltuvad otseselt testosterooni hulgast, testosteroon reguleerib ka paljude organite arengut ja talitlust. FSH aktiveerib Sertoli rakud, mis stimuleerivad spermatogeneesi ja toodavad inhibiini. Inhibiin omakorda inhibeerib FSH tootmist.
2. Oogenees
Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad?
Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.
Paljunemine on oogoonide mitootiline jagunemine. Paljunemine ja kasvamine toimuvad munasarjas embrüonaalses eas. Kasvamisel toimub põhiliselt rebuvalkude akumuleerumine ja seetõttu nimetatakse perioodi ka rebumoodustumiseks ehk vitellogeneesiks. Küpsemise põhisündmuseks on meioos, mis algab embrüonaaleas, aga arestitakse I profaasis ning jätkub alles puberteedieas. Ootsüüdi jagunemine on küpsemisel ebavõrdne. Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon - ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake. Meioosi II jagunemisel jaguneb ootsüüt viljastumis-võimeliseks munarakuks ja polaarkehakeseks ning 1.polaarkehake jaguneb kaheks. Kõik see toimub munasarjades, küpsemise lõpp-faas aga munajuhas.
Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad , nende päritolu.
Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus , jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion , on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas.
Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul).
Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav munakühm, millest vabaneb munarakk ovulatsioonil. Kihistunud folliikulepiteeli nimetatakse granuloosaks, selle rakud paiknevad munaraku ümber radiaalselt ning moodustavad kiirpärja.
Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen , progesteroon).
Hormonaalne regulatsioon läbib naise kehas iga kuu tsükli. Osalevad hormoonid jagunevad kaheks: gonadotropiinid: FSH, LH ja hCG ning steroidhormoonid: östrogeen ja progrestroon. GnRH stimuleerib hüpofüüsis (ajuripatsis) FSH ja LH sekretsiooni. Teda ennast toodetakse hüpotalamuses. Ajuripatsist vabaneb FSH. FSH paneb kasvama ovariaalfolliikulid, millest enim östrogeeni tootvad jõuavad küpsemiseni. Lõpuks jääb alles 1 küps folliikul, milles on munarakk. Samal ajal FSH-d siduvad folliikulid produtseerivad LH-retseptoreid, mille sidumine põhjustab östrogeeni sünteesi. Östrogeen pidurdab FSH produktsiooni ajuripatsis. LH liigub ajuripatsist munasarja ja põhjustab seal ovulatsiooni. Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine . Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel.
3. Viljastumine
Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine ( kemotaksis , Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly ), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid ).
Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid hulbivad merevees, spermid tunnevad need ära ja liiguvad munarakule aina lähemale, sest lähemal suurem peptiidigradient. Spermi välismembraani retseptorid tunnevad ära munaraku kallerkestas olevad glükoproteiinid. Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele ja käivitub akrosomaalreaktsioon. Spermi peas lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid, tekivad akrosomaaljätke ja aktiini filamendid. Akrosomaalreaktsioon toimub, kui Ca2+ on ümbritsevas keskkonnas piisavalt kõrge. Akrosomaaljätke, mis on kaetud bindiiniga, lükkab kallerkesta augu , tuntakse ära retseptoritega munaraku valgud ja seondutakse neile. Rebukest lüüsitakse akrosoomi ensüümide toimel ja toimub spermi sisenemine. Sperm tungib munarakku ja ta mitokondrid lagunevad. Toimub spermi ja ootsüüdi membraanide kokkusualmine bindiini toimel. Spermi sisenemisele järgneb Ca-ioonide sissevool .
Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus?
Kemotaktilised molekulid (peptiidid) on rangelt liigispetsiifilised. Samuti takistab vale spermi jõudmist munarakuni kallerkest, mis liigispetsiifiliselt peab sinna sattunud spermid kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin.
Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon).
Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse.
Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull ).
Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad spermid seonduma munajuha seinaga, et saaks toimuda kapatsitatsioon . Kapatsitatsioon muudab spermi viljastamisvõimeliseks, see vabaneb emakaseinalt ja jõuab taksiste abil munarakuni. 300 miljonist spermist jõuab viljastumise kohta 200. Sperm läbib munarakku ümbritsevad barjäärid, toimub akrosomaalreaktsioon ja membraanide sulandumine. Munajuha kitsuse kaudu suunatakse viljastatud munarakk emakasse.
Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi.
Kapatsitatsioon muudab spermid viljastamisvõimeliseks. Kapatsitatsioonil spermid kaotavad ensüüme inhibeerivad ning membraane stabiliseerivad valgud ja süsivesikud. Spermi sisemus muutub aluselisemaks. Muutub ka spermi membraani lipiidne koostis ja pinnaretseptorite topograafia . Kapatsitatsioonil toimub kaaliumi ioonide väljumine, mis põhjustab membraanipotensiaali muutust. Kolesterooli eemaldamine plasmamembraanist stimuleerib ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3 - ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP . cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise.
Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine).
Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni. Seostumist kontrollib ZP3 (hiires) ja seda äratundvad valgud. Sperm seostub ja siseneb külg ees Akrosomaalreaktsioonil lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid. Nende abil lüüsib sperm zonasse augu ja membraanid saavad sulanduda. Spermi ja munaraku membraanide ühinemisel liiguvad munarakku spermi pronukleus, tsentriool ja vibur .
Polüspermia vältimine - aeglane blokk.
Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse.
4. Lõigustumine
Mis on lõigustumine?
Lõigustumine on jagunemine ilma kasvamiseta, mille eesmärgiks on tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine ja organismi hulkraksuse taastamine.
Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor ), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon .
Lõigustumisel puuduvad G1 ja G2 faasid . Lõigustumise algust stimuleerib MPF, mille aktivatsiooni stimuleerib viljastamine. MPF tase muutub lõigustumise tsüklite ajal. M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim. Perioodilised muutused MPF tasemes kontrollivad tsükliliselt raku jagunemise protsessi. MPF koosneb kahest subühikust: tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast-kinaasist (CDK1). Tsükliin B akumuleerub S faasis ja degradeeritakse peale M faasi läbimist, ta reguleerib CDK1 aktiivsust. CDK1 aktiveerib mitoosi, ta fosforüleerib erinevaid märklaudvalke, käivitab kromatiini kondenseerumise, tuumaümbrise depolariseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise .
Kesk-blastula üleminek: Rakutsüklis on taas G1 ja G2 faasid, taastab normaalse rakutsükli kestuse. Kaob sünkroonsus, sest erinevad rakud sünteesivad erinevaid MPF regulaatoreid. Transkibeeritakse uusi mRNA-sid. Toimub karüokinees (mitootiline tuumade jagunemine) ja tsütokinees (mitootiline raku jagunemine)
Sügoodi genoomi aktivatsioon: munarakupoolsed mRNA-d degradeeritakse ja hakatakse transkribeerima sügoodi genoomi enda mRNA-sid.
Millest sõltub lõigustumise tüüp?
Lõigustumise tüüp sõltub rebu hulgast ja jaotusest tsütoplasmas. Rebu inhibeerib lõigustumist: vegetatiivsel poolusel on rebu rohkem, seega on seal ka lõigustumine aeglasem. Animaalsel poolusel, kus rebu on vähem, toimub lõigustumine kiiremini. Rebu hulk ja jaotus on liigiti erinev. Samuti mängivad rolli faktorid munaraku tsütoplasmas, mis mõjutavad mitoosikäävi formeerumist ja asendit.
Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon :
Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne , rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist.
Tüüp/alatüüp
tulemus
lõigustumiseviis
Näited
Holoblastiline ehk täielik lõigustumine
Lõigustumisvagu läbib munarakku, vähe munarebu
Merisiilikud , imetajad ja teod
radiaalne lõigustumine
tsöloblastula
Lihtsaim, lõigustumistasapinnad risti, isoletsitaalne
Okasnahksed , amfiibid
spiraalne lõigustumine
stereoblastula
Isoletsitaalne (võrdselt rebu), mikro- ja makromeerid
limused
bilateraalne lõigustumine
Peegelpildis, isoletsitaalne
mantelloomad
rotatsiooniline lõigustumine
Õõnsuseta
Asünkroonne algusest peale,
Trofo- ja embrüoblastid
imetajad
Meroblastiline lõigustumine
Keskmine rebuhulk, lõigustumisevagu ei läbi munarakku
Putukad, kalad , reptiilid, linnud
diskoidaalne lõigustumine
blastotsööliga
lõigustub sügoodi rebuvaba osa,
hele- ja tumeväli, teloletsitaalne
Linnud (kana), reptiilid, kalad
superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine
ovaalne
Tsentroletsitaalne (rebu keskel),
esialgu jaguneb sügoodi tuum
Putukad (Drosophila melanogaster)
Blastulate tüübid (tuua näiteid).
1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl . Konn, meritäht , merisiilik.
2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid , rõngussid, molluskid , putukad.
3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid , mantelloomad.
4. Blastotsüst : imetajatel (toimub rakkude divergents , õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga).
5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad , luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid , raid.
6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid.
Täpsemalt:
  • Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
    • Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud

    Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine.
  • Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #1 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #2 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #3 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #4 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #5 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #6 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #7 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #8 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #9 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #10 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #11 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #12 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #13 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #14 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #15 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #16 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #17 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #18 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #19 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #20 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #21 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #22 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #23 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #24 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #25 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #26 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #27 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #28 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #29 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #30 Arengubioloogia kordamisküsimused-2014 #31
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor qpr Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastatud arengubioloogia kordamisküsimused teemadel:
    1. Spermatogenees
    2. Oogenees
    3. Viljastumine
    4. Lõigustumine
    5. Gastrulatsioon
    6. Soo määramine
    7. Endoderm
    8. Jäseme areng
    9. Mesoderm
    10. Ektoderm
    11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine

    arengubioloogia , spermatogenees , Oogenees , Viljastumine , Lõigustumine , Gastrulatsioon , Soo määramine , Endoderm , Jäseme areng , Mesoderm , Ektoderm , Metamorfoos , regeneratsioon , vananemine

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    docx
    Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    38
    docx
    Arengubioloogia eksam
    5
    docx
    Arengubioloogia konspekt eksamiks
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    84
    odt
    Anatoomia kordamisküsimused-vastused
    67
    doc
    Terve naine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun