Itaalia
on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017 . aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku.
Itaalial
on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas
üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus,
tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode
tootjana.
Pärast
Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus
struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule
tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal
oli Napoli , mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond.
Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond. Sellest tulenevalt oli
Lõuna-Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia
Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EvelinR11
Õppematerjali autor
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil
......................... 28 Vaesuse funktsioonid.................................................................................. 28 Absoluutne vaesus...................................................................................... 29 Materiaalne ilmajäätus................................................................................ 30 Vaesuse indikaatorid (Laekeni)...................................................................32 Sotsiaalne ebavõrdsus...........................................................................................................................32 Mõiste _............................................................................................................. 32 Liigid.................................................................................................................. 32
pakkuja osapooled Lahtikaubastamis Madal Kõrge Oleneb staatusest Pigem kõrge e määr 1 Näited USA Rootsi Saksa Hispaania Hr probleemid Suur ebavõrdsus Tööturu jäikus Suur koormus Madal hõive + avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine:
Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem.
edukatele reformidele majanduslanguse järel taas vähendamas vahet kõige jõukamate riikidega. Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine. Vähenenud on ka tulude ebavõrdsus, mis on jõudnud OECD keskmisele tasemele. Raport soovitab Eestil paremini sihistada aktiivseid tööturumeetmeid Töötukassa kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja
- Piiskop - Preester Kirjakeeleks oli ladina keel, samas kui rahvakeel muutus. Arenes - Abt, abtiss välja ka rahvalik ladina keel (eri piirkondades erinev, hiljem kujunesid sellest nt prantsuse, itaalia jne keel). Kirjutamis- ja Vaimulike tasu: kümnis (1/10 saagist, keskajal saab sellest ilmalik lugemisoskus eeldas ladina keele oskust – õpetati kloostrites. maks), maavaldus, benefiits, prebend (vaimulikule makstav elatusraha) Briti saartel kirjutati ka kohalikes keeltes. See oli üks kirikliku elu keskuseid. 11 Rooma autorid, nt Tacitus (1
interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine
Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid