Areng ja õppimine eksam (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus produtseeritakse organismis hormoone. ?
 
Säutsu twitteris
1. Ontogenees -Üksikorganismi arengutee , mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga.
2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng
3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine
4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt.
esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste
kehaproportsioonide väljakujunemine jne.
*Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi
individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega.
5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine , jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine , toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine.
6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus
2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus
7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan. lapsed ja noorukid on erineva pikkusega ja kehakaaluga, kusjuures osadel ilmneb selge mahajäämus oma vanusegrupile iseloomulikest keskmistest näitajatest.
8. Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused.
* vaegtoitumine varajases lapseeas
* läbipõetud haigused
* geneetiline eripära
9. Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides sünnist kuni 15. eluaastani ja alates 45.
eluaastast kuni surmani, tugev bioperiood 16-44. eluaastat .
10. Inimelu nõrka bioperioodi iseloomustab:
Nõrgal bioperioodil on keskkonna mõju indiviidi arengule väga tugev. Sellel perioodil võivad
isegi esmapilgul vähe olulised faktorid (ööpäeva rütmika, toidureziimi rikkumine , ülepiirilised
kehalised ja vaimsed koormused, nauteainete kasutamine jne.) häirida arengu normaalset
kulgu.
11. Nimeta sünnijärgse arengu kolme kriitilise perioodi vanusepiirid.
*2-4 aastat-aeg, millal organismi kohanemisvõime välismõjurite suhtes on suhteliselt nõrk.
Selles ajavahemikus hakkab laps aktiivselt liikuma, kiiresti arenevad teadvus ja kõneoskus,
suureneb traumade oht, organism ei talu ülepingeid.
*7-8 aastat-sel perioodil läheb laps kooli, suureneb vaimne koormus, väheneb kehaline
aktiivsus.
*11-15 aastat-puberteediga seotud ulatuslikud ümberkorraldused nooruki organismis nõuavad
nii vaimsete, kui ka kehaliste koormuste täpset indiviidile vastavat doseerimist.
Ülekoormustel eriti rasked tagajärjed, mis võivad viia isegi psüühikahäireteni. Eriti tugevad
järelmõjud on nauteainete tarvitamisel.
12. Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus.
Vt. eelmist vastust.
13. Regulatsioonimehhanismide üldskeem:
Neutraalne regulatsioon :
Närvisüsteemis närviimpulsside abil
Toime kiire, kiirelt mööduv
Humoraalne regulatsioon:
Hormoonide toimel veres
Toime aeglane, suhteliselt püsiv
14. Neuraalne regulatsion – toimub närvisüsteemi närviimpulsside abil, seda
iseloomustab väga suur kiirus.
15. Humoraalne regulatsioon – toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli
omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid
muutused on püsivad.
16. Närviimpulss – suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine.
17. Sünaps – närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik.
18. Mediaator – aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt.
adrenaliin , serotoniin, atsetüülkoliin.
19. Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale.
20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid.
21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel
väljakujunenud vastusreaktsioonid.
22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks , kaitserefleks, orienteerumisrefleks,
mängimisrefleks.
23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele.
24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset
ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja
peab
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Areng ja õppimine eksam #1 Areng ja õppimine eksam #2 Areng ja õppimine eksam #3 Areng ja õppimine eksam #4 Areng ja õppimine eksam #5 Areng ja õppimine eksam #6 Areng ja õppimine eksam #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karyn007 Õppematerjali autor

Lisainfo

Roosalu eksami kordamisküsimuste vastused õppeaastal 2012/2013
Ontogenees , Areng , õppimine

Mõisted

Teemad

  • Ontogenees
  • Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit
  • Organismi arengut mõj. välistegurid
  • *Bioloogiline vanus
  • Pasportaalne vanus
  • Akseleratsioon
  • Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired
  • Keh. arengu retardatsioon
  • Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused
  • Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides
  • tugev bioperiood
  • Inimelu nõrka bioperioodi iseloomustab
  • Nimeta sünnijärgse arengu kolme kriitilise perioodi vanusepiirid
  • Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus
  • Regulatsioonimehhanismide üldskeem
  • Neuraalne regulatsion
  • Humoraalne regulatsioon
  • Närviimpulss
  • Sünaps
  • Mediaator
  • Refleks
  • Refleksi liigid
  • Tingimatud refleksid
  • Nimeta tingimatu refleksi liigid
  • Tingitud refleksid
  • Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja
  • Tingitud refleksi kujunemise tingimused
  • Õppimise neurofüsioloogiline aluseks
  • Dünaamiline stereotüüp
  • Dünaamilise stereotüübi tähtsus inimese käitumises
  • positiivne mõju
  • negatiivne mõju
  • Mälu tasandid
  • Mälu neurofüsioloogiline olemus
  • Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses
  • Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi
  • Pidurdus närviprotsessides jaguneb
  • Lihtne e induktiivne pidurdus
  • Ülepiiriline pidurdus tekib
  • Nimeta tingitud pidurduse liigid
  • Kustumispidurdus
  • Diferentseerimispidurdus
  • Tingimuslik pidurdus
  • Hilinemispidurdus
  • Väsimuse ilmingud õpilasel
  • Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust
  • Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus
  • Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel
  • Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju
  • Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel
  • Une neurofüsioloogiline selgitus
  • Organismi funktsionaalsed muutused une ajal
  • uni, selle neurofüsioloogiline olemus
  • Sügava une neurofüsioloogiline olemus
  • Paradoksaalse ja sügava une faaside pikkuse muutused une perioodi jooksul
  • Selgitada seos: une faasid ja inimese vanus
  • Imikul domineerib paradoksaalse une faas, sest
  • Une ajal ei ole võimalik õppida, sest
  • Uni soodustab õpitu kinnistumist sest
  • Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.?
  • mille abil jõuavad nad
  • Suguhormoonid kuuluvad
  • androgeenid
  • östrogeenid
  • Androgeenide füsioloogiline toime
  • Puberteediperioodi olemus
  • Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid
  • Poiste puberteediperioodi vanusepiirid
  • selle
  • tekke vanusepiirid
  • selle tekke
  • vanusepiirid
  • Selgita mõisted: pollutsioon, ovulatsioon, menstruatsioon
  • Nimeta murdeealise õpilase närviprotsesside 3 iseloomulikku tunnust
  • Murdeealise õpilase õpivõime võimalik muutus, selle neurofüsioloogiline põhjendus
  • Murdeealise ebastabiilse funktsionaalse seisundi tasakaalustamiseks tuleb arvestada
  • Vere ülesanded
  • Hemoglobiini keemiline olemus, tähtsus
  • Hemoglobiini sisaldus veres erinevatel eaetappidel, tähtsus
  • Aneemia
  • Südame suhteline mass, südame talitluse näitajate ealised iseärasused
  • Südametegevuse respiratoorne arütmia
  • Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud
  • Hapniku tähtsus organismis
  • Lapse hingamise puudulikkuse põhjused
  • Hapniku puuduse ilmingud organismis
  • Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele
  • Karastamise olemus
  • Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid
  • Valgud, rasvad, süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad
  • Vee tähtsus organismis, laste veetarbimise eripära
  • Kehakaalu normaliseerimise viisid
  • Inimese pikkuskasvu määrav põhifaktor on
  • Inimese pikkuskasvu mõjutamise võimalused
  • Tüdrukute ja poiste pikkuskasvu dünaamika erinevatel eaperioodidel
  • Keha koostise ealised ja soolised muutused
  • Higinäärmed, nende aktiveerumine
  • Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid
  • Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine
  • Rindkere skeleti areng, deformatsioonid
  • Skeletideformatsioonide profülaktika

Kommentaarid (2)

anetttm profiilipilt
anetttm: 44. küsimusele pole vastust, aga muidu väga hea, aitäh! :)
21:00 21-09-2013
elrems profiilipilt
Merle salu: Mis aasta eksamiga tegemist?
15:08 22-09-2013


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
29
doc
Füsioloogia
42
doc
Inimene kui tervikorganism
33
doc
Füsioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
343
pdf
Maailmataju uusversioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !