Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Arenenud tööstusriigid, heaoluühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Arenenud tööstusriigid-heaoluühiskond #1 Arenenud tööstusriigid-heaoluühiskond #2 Arenenud tööstusriigid-heaoluühiskond #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannakaslisa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Jaapani majandus sai hoo sisse 1960ndatel o Tippaegadel ualtus SKT kasv peaaegu 14%ni aastas. Osaliselt tugines see säästude arvel pankadesse kogunenud ressusile, mis ettevõtetele laienemiseks laenati o Ettevõtted muutusid üha rahvusvahelisemaks, suurenes eksport o Arendati infrastruktuuri, paranes inimeste heaolu 14. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond 11  II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM).  Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest  Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid)

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

jagama. Heaolu ei ole alati hea ● Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks. ● Tõusis nn “keskmisele inimesele” suunatud massikultuuri tähtsuse tõus Traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma. Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus. Mässumeelsuse kasv ● Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. Biitnikud 1950.aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine. End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi. Põlvkondade konflikt ● N​oored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde. ● Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised Vasakpoolsed noorsooliikumised Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine.

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid

Ajalugu
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Eduard Päll 1947-1950 Ülemnõikogu Presiidiumi esimees Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-1951 1950 märts EKP KK 8.pleenum J.Käbin Põlevkivipiirkonna taastamine 1) Põlevkivigaas Põllumajandus: Kolhooside loomine Uus maareform- väiksed talud Maksukoormuse tõus 1947 esimene kolhoos 1949 kolhooside asutamine Repressioonid: 1944 algasid arreteerimised 25-26 märts 1949 teine suur küüditamine- viiakse ära ~20 000 inimest Metsavendlus Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950 aatate keskpaik kuni 1960 Heaoluühiskonna tunnused: Sotsiaalse turvatunde kasv Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine Töövaba aja suurenemine Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunud kõigile Paremat äraelamist said endale lubada ainult rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Elu pärast II MS

1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ­ ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon ­ e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine ­ uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne

Ajalugu



Lisainfo

mõisted : vietnami sündroom, Hallsteini doktriin, tätede sõda, reaganoomika, Berliini müür, heaoluühiskond, IMF, infoühiskond, doominoteooria
isikud: Ronald Reagan, Konrad Adenauer, J.R.McCarty, Willy Brant, Richard Nixon

Millised olid suurimad tööstusriigid? Mis see endaga kaasa tõi? Mida nim. arenenud tööstusriikideks? Mis on makartism? Mis on Wategate? Mis on heaoluühiskonna tunnused? Millega aidati sõjas kannatanud riike? Millised on Adenaueri ja Thatcherismi erinevused?


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun