Arbuus ja arbuusi seeme (0)

Sarnased õppematerjalid

13

wps

Maailma viljad

likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse jne.  Laimi Laim on rahvakeeles väike roheline sidruni sugulane, kuid maitselt on neil siiski väike erinevus. Laim on väga hea lisand vee maitsekamaks muutmisel ning maitselt hapu vili sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi

Bioloogia

23

docx

Köögiviljad ja seened

Koor kollane, roheline või valkjas. Melon on eriline selle poolest, et tal puudub järelküpsemist võimaldav ensüüm, ta peab küpsema taime küljes. Paks koor võimaldab teda hästi transportida. Sisaldab 90% vett, 5-10% suhkruid, mineraalainetest fosforit ja kaaliumit, vitamiinidest A ja C. Maitse on läägelt magus, kasutatakse naturaalselt magustoiduna, sobib puuviljasalatitesse ja juustuvaagnale, ka kanalihatoitude lisandiks. 55  Arbuus Arbuus pn samuti kõrvitsa sugulane. Kodumaa Lõuna- ja Kesk-Aafrika, tänapäeval kasvatatakse kõikjal soojema kliimaga aladel. On kasvatatav ka Eestis aga ainult kasvuhoones. On üheaastane, lamanduv, roomav, hargnev. Viljad on tugeva rohelistes toonides koorega, sisu roosa ja ülimalt mahlane. Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime

Kokandus

5

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

- tärklist 2 ­ 7%,- C ­ vitamiini 15 ­ 20 mg, - karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid, kiudu, pektiinaineid. Seemned sisaldavad kuni 50% õli. 2. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 ­ 95% juures.Toatemperatuuril säilivad 5 ­ 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 ­ 75% õhuniiskuse juures. 3. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad ­ Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA.  Euroopas ­ Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari, Prantsusmaa, Albaania. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, eriti Kaaliumi. · Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana. · Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett. Süüakse ka soolatult. 4. Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge.

Toitlustus

6

doc

Puu-ja köögiviljad

· sibulköögiviljad ­ söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad ­ salat, spinat · maitseköögiviljad ­ till, estragon... · dessertköögiviljad ­ spargel, rabarber viliköögiviljad ­ toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad ­ tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad ­ kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad ­ hernes, uba, soja · teraköögivili ­ mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi ­ söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi ­ varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik ­ põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik ­ põhjustajaks seen

Toitumisõpetus

26

docx

Puuviljad ja pähklid

(Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:17- 18) Arbuus Pärineb Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt. Aafrikas on ta väga vana kultuur. Lääne- Euroopasse ja Hiinasse jõudis alles 10.-11.sajandil. Tänapäeval viljeldakse kogu maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades: ulatuslikumalt Lõuna-Euroopas, Egiptuses, Venemaa lõunaosas, Ukrainas, Kesk-Aasias, Jaapanis, Hiinas, USAs, Lõuna-Ameerikas jm. Eriti armastatud toiduvili on arbuus Türgis. Arbuus on üheaastane ja lamanduvate vartega (nagu kurk ja melongi), mis võivad kasvada 4-5 m pikaks. Viljad on enamasti keraja kujuga ning võivad olenevalt sordist ja kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte

Bioloogia

13

pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

Valminud viljad sisaldavad: - rohkesti süsivesikuid (suhkruid, tärklist), - kuivainet 6 ­ 8% (üksikutel sortidel 15 ­ 20%), - suhkruid (polüsahhariide) keskmiselt 5 ­ 6, mõnedel sortidel kuni 10%, - tärklist 2 ­ 7%, - C ­ vitamiini 15 ­ 20 mg, - karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid, kiudu, pektiinaineid. 19.Kõrvitsa säilitamise nõuded. 20. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad ­ Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA. Euroopas ­ Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari, Prantsusmaa, Albaania Viljaliha sisaldab: - suhkrut 5 ­ 10% - pektiinaineid - vähesel määral tselluloosi - B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini, - foolhapet - karotiini.

Bioloogia

7

docx

Eksootilised puuviljad

Spargel on rikas valkude, mineraalainete (fosfor, kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme. Longani maitse meenutab litsi maitset, kuid on veel magusam. Kõige hõrgum on longan toorelt süües, kuid selle maitse säilib ka ideaalselt peale toiduvalmistamist. Vili sisaldab rohkelt kaltsiumi ja fosforit. Viigimari Eksootilised viljad Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Tänapäeval viljeletakse eelkõige Türgis, Aleerias, USA-s, Austraalias.

Toiduainete õpetus

24

doc

Õpimapp "Eksootilised viljad"

Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. 8 1.12 Longan Longan on kirsi suurune hele vili. Vilja on lihtne koorida. Longani viljaliha on valkjas ning keskel on tume kõva seeme. Longani maitse meenutab litši maitset, kuid on veel magusam. Kõige hõrgum on longan toorelt süües, kuid selle maitse säilib ka ideaalselt peale toiduvalmistamist. Vili sisaldab rohkelt kaltsiumi ja fosforit. 1.13 Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Tänapäeval viljeletakse eelkõige Türgis, Alþeerias, USA-s, Austraalias. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam

Tooraine õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)